Logan Nuoraha. Govven dan olggoža. Carl-Johan Utsi lea govven nieidda beaiveloddečiŋain (vettiin ráhkaduvvon!) maid mun de lean govven iežan heajos govvenapparáhtain. Livččen galgan ordnet buori apparáhta. Lea Suoma temá.

Dutkanságat

Lei nu somá Dutkanbeaivedoaluin odne.
Lei nu somá gullat ságaid.

Barggus ja ruovttus

Barggus lea ná...

... Namalassii áigi ođastit allaskuvlla njuolggadusaid doavttirgrádahasaid ektui.

Ruovttus guldalan Thomas Marainen skerrui Juoiganmâtki. Lea hui somá gullat Ruoŧabealluđiid, ja son juoigá bures.

Ođđa sámegiel oahpponeavvut boahtán

Dát girji bođii odne poasttain mu lusa. Mun lean dan diŋgon ja mun šattan dál máksit SEK 250+150, ja nu lean juo dahkan. In lean gal vuordán 150 kruvnno sáddengollun, muhto roahkka máksen. Ii ábut geassit ruovttoluotta go girji lea juo boahtán. Lea somá ahte Lars-Gunnar Larsson ja Cecilia Hedlunda rahčamušat Uppsala universitehtas lea šaddan girji: Ii dušše duoddaris! Lärobok i nordsamiska (Institutionen för moderna språk i Uppsala, Finsk-Ugriska Läromedel 24).

Dá leat eará FU Läromedel, maid leat almmuhan, ja mat gokčet covera maŋŋebearpma.

Go áigi gollá, de lea juoga mii rievdá

Liikon hirbmat bures Inga Juuso skerrui Váimmu ivnnit. Muittán ahte in imponearašuvvan nu bures go bođii. Liikojin coverii, ja guldalin, muhto guldalettiin ii orron nu erenoamáš. Dál go gulan lea mus várra eará bagaše, ja mun nu liikon. Lean várra ieš maid oahppan ipmirdit luođi rytmihka, ja luođi sveŋgga. Muhtumin sveŋge veaháš eará ládje go dábálaš pop.

Lea hui tøffes cover, muhto lea maiddái hui tøffes musihkka dán skearrus. Patterns of the heart. Váimmu ivnnit. In mun riekta ipmir maid dat dainna oaivvildit. Muhto buorre lea lihkká! Ii dárbbaš álo ipmirdit visot ovttatmano...

Teáhter-Ville

Mun lean guktii fitnan teáhteris maŋemus vahkuid. Mun in leat várra goassige nu beroštan teáhteris. Lean gal fitnan Uppsalas duollet dállet, sihke skuvllain ja iežan váhnemiiguin. Muhto in leat gal darvánan albmaládje. In ge láve filmmaid nu geahččat. Muhto. Dáppe Guovdageainnus láven fitnat teáhteris. Álggus várra in fitnan dušše čájálmasaid kvalitehta dihte, muhto eanet dan dihte go mus ledje olbmát mat nektet, dehe mus ledje olbmát mat vulge dohko, dehe mun dovden ahte hálidin doarjut teáhterbarggu dáppe duoddaris...

Dál manan teáhterii go lean sáhkkii. Mun háliidan diehtit makkár buvttagiid ovdanbuktet. Ledjen Guohcanuori šuvas ("Guohcanuori šuvva - Sangen fra Rotsundet"), ja dál odne ledjen Gollegielas ("Gullspråket/Gollegiella"). Gollegiella gal lei erenoamážit buorre. Čeahpes neavttár Sarakka Gaup debuterii Beaivváš Sámi Našunálateáhteris dán bihtás, maid su áhčči Nige Niillasa Áilu lea čállán (Ailo Gaup). Svein Birger Olsen lea vissa buori barggu bargan bagadallin, muhto doppe ledje vel earát. Ja ieš teaksta ja fádda gal lei duođaid buorre.

Guohcanuori šuvva lei maiddái buorre bihttá, maid Rawdna Carita Eira lea čállán. Návddašin lávluma ja juoigama hui bures, ja vaikko gullen earáin ahte ledje menddo guhkes sálmmat - ahte livččii sáhttán čuohppat eret veaháš - de in leat riekta ovttaoaivvilis. Lei somá gullat musihkka. Liikojin maiddái lávdebiktasiid (vaikko ledje ge hui rátnásat, eai ge "árbevirolaš" "Sámi" biktasat). Mu mielas lei story mii lei ilá váttis. Mun ledjen mearridan čuovvut sámegielveršuvnna - mun guldalin ja guldalin, ja lohken seaidneteavsttaid aivve fal go hupme suomagiela. Mus lei váttisvuohta čuovvut, ja maŋŋil, go hupmen muhtumiiguin, de ipmirdin ahte livččen galgan lohkat dárogielteavsttaid - dalle livččen ipmirdan muitalusa. Nu ahte nuppis šattan gánske lohkat dárogielteavsttaid, ja gullat sámegielhála lávddis = geavahit buot áiccuid :)

Ealli visot

Háliidan geargat eret
Lea somá ahte leat nu ollu ođđa olbmot Diehtosiiddas
Viessu lea eallimin
Odne lei Sámedikkis konferánsa, www.ovttas.no dihte
Ledje ollu eará áššit odne
Ođđa studeanttat, ovdakantuvrra telefovdna riŋge čađat
Mun ges viegan birra
Váibban dieđusge
Guldalan Thåström, En vacker död stad
"Det e en vacker död stad"
Det stämmer inte med mitt liv just nu
Lea baicce ealli gávpot, ealli viessu
Ealli njuovčča
Dies nogai sáhka.

Thåström lávlu maiddái ná:

http://www.youtube.com/watch?v=z8_HccOEn1I&feature=autoplay&list=PL82F183F0BAF38EDC&lf=results_main&playnext=2

Viehkan ja rohkadallan

Dál dieđán manne liikon viehkat. Go mun viegan dovddan ahte dagan juoidá mii lea buorre munnje - mus ii leat dalle heajos oamedovdu go livččen mahkáš sáhttán dahkat juoidá buorebu. Doaivvun ahte barggan buot buoremus barggu maid oba sáhtán ge bargat. Nu mun muittán rohkadusaid sániid Iránas, dehe rievtti mielde dien rohkadusgohčču dajahusaid/sániid (arabigielas luoikkaduvvon šaddá adhan, persigielas luoikkaduvvon šaddá azan).

حي على خير العمل
Dehe jus diet ledje váttis bustávat: Hayya- al Khair al amal
Ja eŋgelasgillii: "The time for the best of deeds has come."
Sámegillii ges: "Áigi lea boahtán mas galggat bargat buot buoremus barggu."

Beassá gullat dan dás, jus áiggut:

Cealkka man birra human boahtá guktii go 2:40 lea gollan viedos. Olles azan-teavstta (shia-variašuvdna) lea dáppe Wikipedias tekstejuvvon.

Gal dat dieđusge lea buorre rohkadallat, jus diehtá ahte bargá buot buoremus barggu maid oba sáhtášii ge fuobmát juste dál. Lea muđui ge dárbbašlaš, jus áiggut bidjat fokusa juste dien ovtta áššái (rohkadussii), ja dien rohkadusgohččumis leat dán dáfus jierpmalaš dajahusat, dan mieđihan áinnas.

Muhto vaikko mieđihan ahte lea jierpmalaš dadjat nu, de ferten gal lohkat ahte suige lea gielis. Mun várra fillen iežan, go doaivvun ahte bargan buot buoremus barggu, go viegan. Dávja livččii várra eará bargu dehálet. Gánnáha go viehkat jur nie dávja?

Mun lean čállán girjjiid, ja leamašan mielde buvttademiin. Muhto mun ferten dás maid jearrat gánnáha go, lea go jur buot buoremus áigegollu? Vai livččen go galggan vuoruhit áššiid eará ládje?

Lea dieđusge veadjemeahttun diehtit mot golahivččii áiggi buot buoremus vuohkái. Lea veadjemeahttun ovdalgihtii diehtit makkár bohtosat šaddet du daguin. Mun lean ilus go lean bargan dan maid lean bargan, muhto mun in dieđe dál man guvlui galggašin mannat. Ledjen veaháš árvvoštallan romána čállit ja álgit dainna, muhto dál in dieđe. Galggašin várra vajálduhttit dákkár liigeprošeavttaid, mat suoladit áiggi. Galggašin buoret vuoiŋŋastit. Lean nu váiban.

Vad är det som ska ut?

Viegan. Ovtta čáppa beaivvi áiggun mannat čađa iežan blogga ozažit vástádusa jearaldahkii mii lea ihtan: Man dávja bohtet seamma fáttát? (Makkár intervállas bohtet trimmenteavsttat, man dávja bohtet ráhkisvuohtajurdagat, man dávja čálán prošeavttaid birra, karriera..?)

Viegan. Oainnán cizážiid olggobealde láse:

Čohkkájit rásiin. Eai báljo vuhtto dán govas. Mun riŋgen eadnái ja áhččái. Geahččalan hupmat, ja dat menestuvvá. Beasan goit muhtun problemaid birra hupmat. Olbmo siste, mu siste, leat diŋggat mat hálidit olggos, ságat. Mun láven viehkat. Dat lea mu vuohki oažžut daid olggos. In dieđe riekta mii dat lea mii dáhpáhuvvá go mun viegan, muhto juogaládje bohtet goit buorit dovddut, ja dat lea buorre.

Guossit

Dáppe leat guossit leamašan vahkkoloahpa. Lea bures mannan oppalohkái, ja lea somá leamašan. Dál lea borranmiella, ja nubbi guossi lea lohpidan amerihkalaš iđđesborramuša ráhkadit. Váŋkojit dál baconat, monit ja vel amerihkalaš bánnogáhkku. Mun lean nu speanta smáhkket. Olmmái logai munnje ikte ahte mus lea váttis sámegiella, ahte ferten geahččalit hupmat álkibut, vai olbmot ipmirdit. Ferten dan árvvoštallat ja geahččalit jeagadit.

Ikte válden gorronmašiinna ovdan ja bidjen dan beavddi nala duogŋat ráigganan jeanssaid. Šattai ná:

DN lea álot leamašan DN, Dagens Nyheter, http://www.dn.se/. Ođđa máilmmis lea DN juoga eará, namalassii Dagens Næringsliv, http://www.dn.no/.
Ferten muđui vel lohkat ahte olbmot eai čilge oanádusaid doarvái dávja, mu mielas. Go mun fitnen DN.NO:siiddus, de šadden guhká ohcat ovdal go fuobmájin maid DN mearkkaša.

DN Magasiinnas logan (mun lean dál fárredettiin ožžon vejolašvuođa doallat DN golmma vahku nuvttá, ja nu dahken, ja mun doalan dál maiddái Aftenposten muhtun vahkuid) ahte Roy Jacobsen lea ođastan boares romána sus. Virgo šattai Anger. Mun in leat goassige lohkan maidege dien olbmás, muhto dál ožžon miela.

Dál gal dovddan hájas ahte borramuš lea oalle muddui giksan :)

---

Ođastus kl 13:10. Mus lea miella gurret oaivvi, gurret visot. Lean máŋgii šaddan gullat seamma ságaid dán vahkkoloahpa, ja dat ii leat somá. Mun in ipmir ahte olbmot gillejit geardduhit seamma ságaid beaivvis beaivái. Eat go mii hálit ođđa áššiid digaštallat? Ja go dál háliidan visot gurret, de in dieđe eará go viehkat. Muhto mun vihken ikte, vihken miilla, Soahtefielbmái (vai šaddá go Soahtefilbmii?;-), ja mun in dieđe nagodit go juolggit odne viehkat. Lean bársan odne nai. Guokte ráiggi. Ja ikte vel ovtta.

Gáffegirji go?

Leiken čázi lávgungárrái, áiggun basadit go lean viehkan. In gillen nu guhká viehkat, muhto gárte gal muhtun kilomehterat. De bođii guossi, ja mun bessen návddašit sreaŋgačuojaheami ja lávluma go heŋgon basson biktasiid goikat. Jugaime vel káfe. Fargga lea áigi nohkkat. Ihttin lea eará beaivi, ihttin lea bearjadat. Lea nu buorre hádja go muoraid boaldá ommanis. Mun bissehan čáhcerávnnji vai beasan blogget ráfis. Guldalan Bongándde skerrui.

Ledje nuvttá girjjit odne Diehtosiiddas. Mun válden olles sála. Jáhkán ahte leat Davvi girji-girjjit, maid leat vuovdán Sámediggái.

Lei vel juoga eará maid galgen muitalit. Muhto dál lean vajálduhttán. Joa, nu lei, dál fuobmájin. Lea boahtán ođđa girji, man namma lea Čieža čállosa - Gietjav tjállaga - Tjïhtje tjaalegh - Sju uppsatser i samiska. Olggosaddi/utgivare lea Torbjörn Söder, ja girji lea almmuhuvvon ráiddus Opuscula Uralica logát girjin. Lea mu ja guhtta vel eará masterbarggu. Hui somá daid bláđestit. Orrot leamen buorit barggut. Čállán leat Anna Sofie Bull Kuhmunen, Joseph Fjellgren, Patricia Fjellgren, Torgny Hedström, David Jonasson, Sara Marian Åström ja mun Ville Söderbaum (joa doppe čuožžu Ville, ii ge Per Vilhelm nu go muhtumat dál vigget, ja mun várra ieš maid lonuhan áiggi mielde nama ja álggán dan čállit Per Vilhelman, in mun dan dieđe dál, girjjis čuožžu goit Ville). Lea iešguđetlágan fáttát ja iešguđet stiillat, muhto gullet gal oktii muhtun vuohkái.

• "Kråkans bo, Sydsamiska fågelbeteckningar, berättelser samt föreställningar om fåglar" (ASBK)



• "Bovtsen tjåervieh - Tjåervien stuhtjh noerhte- jih åarjelsaemien gïelesne" (JF)



• "Girddán, seivvodan - en resa in i Nils-Aslak Valkeapääs värld" (PF)



• "Le gus boares lådna vaj substitusjåvnnå? Bondsk påverkan på samiska" (TH)



• "Den sydsamiska partikeln hov" (DJ)



• "Fisk och kaffe. Jämförande analys av dialoger i fem samiska läroböcker 1901-2006, samt presentation av åtta egna dialoger" (joa, diet lei mu)



• "dle obre 'nu rägn´e'. Regnterminologi inom vilhelminasamiska" (SMÅ)

Visot lea Uppsala universitehtas dohkkehuvvon. Girji sáhttá diŋgot:

Opuscula Uralica
Department of Modern Languages
Box 636
SE-751 26
Uppsala
Sweden

Ná lea oaidnit!



Sáhttá dan maid diŋgot mailla bokte, ja dalle lea čujuhus info at moderna čuokkis uu čuokkis se. Mun jurddašin ihttin skeŋket ovtta gáhppálaga girjjis Sámi allaskuvlla girjerádjosii, go Torbjörn sáddii munnje guokte.

Buorre idja! Mun dál manan lávggodit.

All Blacks Maori War Haka

Facebookas ožžon tipssa dán geahččat. Lea albma soahteráhkaneapmi All Blacksain. Muittán mot lei WINHEC-jahkečoahkkimis ja allaskuvlajagi rahpamis diibmá go beasaimet vásihit veaháš dákkáriid.

Bárssan soajáid

Oahppan ođđa sáni odne: bársat, v, att stoppa (tex en strumpa)

Bárssan iežan báidesoajáid, ozan láiggi (bársanláiggi) ja stuora nálu, go lean iežan bargoskihparis oahppan ođđa sáni. Lean ovdal gal bársan sihke gurut ja olgeš soajá, muhto gurut soadjá lea dál vuohun "rahtasan", ja mun šattan dan divvut. In ge dieđe gávnnan go seamma ivnnásaš láiggi, vai eará.

Coggen vel fiskes t-shirta soadjái, vai boađášii ovdan gokko ráigi lea.

Dát govva manai gusto nuppi guvlui.

Ja loahpas ná.

Dikta fárrema oktavuođas

Lean fárren ođđa vissui
Oahpan juohke beaivvi juoidá ođđasa
Odne bidjen bassanmašiinna johtui
Dan mun in leat ovdal dahkan
Muhto dál lei bággu
Lean oahppan cahkkehit dola muorraommanis
Lean gávdnan ruskatunná, mii lei jur juste olgouvssa olggobealde
Lean ožžon Interneahta doaibmat iežan dihtoris
Ikte vajálduhtten bassat bániid, in dieđe manne
Ledjen go váiban nu issorasat ahte dan vajálduhtten?
Doivon mun dahken nu dušše gárrenoaivvis
Muhto ikte in juhkan
Lean oahppan vuolgit ruovttus juste buori áiggis
vai ollen bargui jur ovccis
Dieđán ahte ii ádján go minuhta dohko dál
Dieđán gokko sáhtán heaŋgut iežan bivastatbiktasiid
nu guhká go eai leat guossit boahtámin
Dalle šattan daid sirdit
Dieđán ahte oađán bures sihke dien ja duon oađđinlanjas
In leat vuos ollen páhkket visot bajás, rahpat buot gássaid
Muhto dieđán gal sullii gos diŋggat leat
Lihkká in gávdnan Iŋgá Juuso-skearru maid ledjen ohcamin
go das lei Ándde-rohki luohti
Mun in lean dan fuobmán, go mun in dovdan Ándde váhnemiid
In ge sáhttán diehtit ahte juste son lei juste dien Ándde, dien namas
Livččen dieđusge galgan dan árvidit
Lean oahppan giddet ja rahpat uvssaid
Gal olmmoš oahppá nu guhká go eallá
Dál šaddá gal oaidnit bassá go bures
Lean gávdnan grádestohka
muhto in leat vuos oahppan iskat dan juohke beaivvi
Lean fuobmán goappá diimmu manná njuolgga
ja goabbái ii sáhte luohttit
Diibmu lea juo gaskaidja
Lea áigi nohkkat
In mun sáhte vuordit
dassážii go geargá mašiidna
Gal dat oažžu beare mannat
Ii mihkke heđiid
Mii son sáhtášii dáhpáhuvvat?
Ságat jotket, in sáhte vuos vuollánit
Olmmái jearai odne: Mii lea rykten sámegillii
Ságat, lohken mun, muhto olmmái ii duhtan
Odne áiggun muitit bassat bániid
ovdal nohkan
Ferten dál mannat
Oaidnaleapmái! Eale dearvan! Juoigga fal várrogasat!
Visot buorrána áiggi mielde, amma!

Sisbandy ja vázzintuvra Ginalvárrái

Lea nu somá - mun lean ožžon ruovttoluotta miela blogget. Go olmmoš konfronterejuvvo earáiguin mat lohket du blogga, de boahtá várra miella fas. Nu dagai goit dán háve.

Mun nu trimmen dán áiggi. Juohke beaivvi. Odne sisbandy, ja dan ovdal vázzimet Ginalvárrái. (Govas oidno jávri mii lea gurut bealde luottas, go vázzá márkanis Biedjovággeluotta mielde, ovdal Ginalvárrebálgá vuolgaga.) Ikte sihkkelasten 10 miilla. Lávvordaga sihkkelasten 3-4 miilla. Bearjadaga vihken 8 kilomehtera. Duorastaga fitnen ruvddiid loktemin. Gaskavahku vihken 5 kilomehtera. Lea leamašan spesiella vahkku dan dáfus.

Bonggu Ante skearrus leat máŋga čáppa luođi. Lea somá gullat daid.

Torgny - "I Came Here"

Gea dá, buorre lávlla ja buorre video mas leat ollu oahpes olbmot. Filbmejuvvon dáppe, muhto lávlu ja dat geat ráhkadedje musihka leat várra Oslos, eai ge dáppe.

Bingis, Hellas, Guovdageaidnu...

Dá viimmat diehtu fas mus :)

Leimmet Biggeluobbala duottarstobus dán vahkkoloahpa Tuvrrahasaiguin. Ja dan maŋŋil sihkkelasttiimet Mázii, ja diehtibehtet go maid mii dagaimet doppe? - Mii, dehe moai, go buohkat eai čuvvon, sihkkelasttime Joavnnáin Guovdageidnui vuolil golmma diimmus. Dolliime erenoamáš leahtuin, 20-25 km diimmus.

Bingis. Biggejávri. Oarbmealli, oambealli, oabbá. Lompolo, luoppal. Ohppen vel juoidá muhtun kontrakšuvnnaid birra :)

Dá lea guoppar, man nama in leat oahppan vuos. Lea go dát dat dovddus murkla?


Mun in leat guhkes áigái bloggen, ja mus livččii dál ollu muitalit jus áiggošin visot muitalit. Nu in áiggo, dađibuorebut. Ledjen mannan vahkus Hellasis Dimitri joavkkuin. Lei fiinna vahkku, ja buorre konsearta. Sáhtášin gal várra ovtta gova ohcat iežan telefovnnas ja almmuhit bloggii, vai dii beassabehtet oaidnit sullii makkár lei. Govas čohkkát olgobealde hotealla, dehe studio, gos oruimet.


Lean maiddái festen Guovdageainheajain, lean Diehtosiiddas leamašan (sullii juohke beaivvi, dat manná bures, lea somá, dál odne lean maid oahppan Diehtosiidda luođi, go osten Bonggu Ante ođđa skearru Statoilas), lean Kaffegallerias leamašan, lean Coopas leamašan - doppe lea somá gávppašit, mun liikon dasa. Ihttin lea fas bargu. Dál ferten vel nuppis guldalit Diehtosiidda luođi. Buorre idja!