Viimmat váhnemat boahtán ruoktot

Dál leaba váhnemat boahtán ruoktot Jáhpánis. Bođiiga odne, lei hui somá sudno deaivat. Ja vel oabbá maid bođii deike. Ja ikte deiven vieljain, ja gullen su čuojahit ja lávlut Sävja girkus. American Roots-nammasaš prográmmas ovttas Eva Runiin (gii muđui lea bargan Beaivvážis ovtta gaskka logi jagi dassái, 2001:as).

Odne dedden 72,4 kg.

PE in dá house!

Ikte ledjen Public Enemy-konsearttas dáppe Uppsalas, Katalin Östra Stationas, lei hui somá :) Twittrejin vel dan birra. Dál sávan ahte vuoittán dien diimmu :)

http://twitpic.com/5sq9ld
http://twitpic.com/5sq6q6

And today I'm 72,6 kg.

Buorre iđit!

72,7. Diibmu lea ovcci. Mun lean riŋgen Sävja vårdcentrala. Áiggun fitnat doppe čájehit iežan fästingborrama, go ain lea ruoksat. Hálidan diehtit lea go juoga báhcán liikái. Ožžon áiggi 11:45:as. Muhto dál vuos iđđesborramuš!

hm

Dál eahkesbotta deavddán 74 kilo, vaikko lean sihke ikte ja odne trimmen. Lean geahččalan munnje amas trimmenvuohki: yoga. Ja ii leat vel dábálaš power yoga, muhto sávdnjeyoga.

Sávan ahte ihttin lean geahpaseappot go dál.

72,8 go ledjen váldán eret fästinga

Robyn ođđa skearru Body Talk ii doala. Muhtun lávlla várra doallá, nu go U should know better (feat Snoop Dogg), muhto ii fal visot. You should know better than to fuck with me, lohká Snoop!

Mun ledjen olgun ikte, lei hui somá. Eai leat govat, eai goit dál vuos.

Mus lea goiku, ja galggašin fitnat vuolit etášas juhkat juoidá. Doppe han livččii jugus. Juo, mun manan dohko. Fargga fas dáppe!

---

Dál lean ruovttoluotta, lean rušpejuvssa juhkan. Mun deavddán odne 72,8 kilográmma. In dieđe manne lean losit odne go ikte. Ii leat nu somá dan fuobmát, muhto mun in iešalddis dovdda ahte lean losson.

Eskke gávdnen divrri iežan čoavjji nalde, en fästing/flott. Mun jáhkán manai bures.

72,4

72,4, man birra dál čálán, jus 72,4 čálán. Iežan deattu? Joa. Lean mearridan guoiradit iežan, ja dál odne devden 72,4 kilo, go lihkken, maŋŋil hivssetgalledeami. Lea buorre lohku, go mun lean mannan vahkus deaddán 77, jus bures muittán. Go lea váttis muitit dáid loguid, de jurddašin álgit deike čállit daid, iežan bloggii. Ja mihttomearri lea njiedjat gitta 65 rádjái, dehe 63 jus vejolaš.

Muhto jus beare beasan vuollái 70 de gal lea buorre.

Digging Peter

Lea somá boahtit ruoktot Ruŧŧii, go dás gávdnen boares Peter Gullin-skearru, maid in leat nu bures guldalan, jus goassige, mun in muitte. Untold Story, 1997:as almmuhuvvon. Lea erenoamáš skearru. Erenoamáš jietna su sávssas, muhto maiddái erenoamáš styla olles áššis. Buorit árrat.

Mun ferten maid muitalit ahte mun lean fitnan Wikipedias odne, ja doppe lean redišeren. Lohken oainnat Peter Gullina birra, ja de oidnen ahte doppe ii lean diehtu su girjjiid birra, ja de lasihin dan, ja de ráhkadin vel artihkkala Liödla-lágádusa birra, maid mun ja mu X hoiddaime dalle, ja mii attii olggos Gullina Svanhopp i G-moll. Lei somá čállit juoidá Wikipedias. Dál šaddá hui miellagiddevaš oaidnit oažžu go doppe orrut, vai sihkkojuvvo go. Ášši lea ahte mus lea unna beroštupmekonflikta áššis, go ledjen ieš mielde lágádusas, ja dies čuožžu ahte dábálaččat ii galgga čállit iežas diŋggaid birra. Čuožžu gal maiddái ahte lea lohpi, jus beare čállá hui várrogasat ja mahkáš "objektiiva", ja nu mun dahken :)

Buorit beaivvit lullin

Govvejin iežan dihtora, go galgen muitit iežan diŋgonnummara. Ii lean bábir, ja lei jierpmas olmmái mielde, gii hutkkai nu dahkat.

Lean Uppsalas, Nåntunas.

Lean iežan váhnemiid stobus. Lea fiinnis.

Fitnen Stockholmmas, gos mu olbmát ledje gárvodan dohká Villen. Albma stylisttat, mat leat nu hutkát.

Čohkkán beaivvádagas, go beasan.

Boran vel murjjiid, go beasan :)

Queering Sápmi, ođđa prošeakta

Juo, lohken aiddo SR Sámi ruovttosiiddus ahte Queering Sápmi-nammasaš prošeakta lea ásahuvvon. Šaddá gal speanta oaidnit maid áigot bargat ja mot.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=4601340

Giellalávgunprošeakta Loabágis...

Ožžon dán gullat ikte: Spennende språkbadsprosjekt på gang i Lavangen.

http://www.lavangen.kommune.no/artikler/ledige-stillinger-ved-samisk-spraakbadprosjekt-ved-barnehage

Dr Jekyll and Mr Hyde

Lohken Robert Louis Stevensona Dr Jekyll and Mr Hyde, dehe The Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde, nu go lea albma tihttel, jus lean njuolgga ožžon dieđuid. Hui dovddus girji, ja mun ipmirdan ahte lea dovddus, go dan historjá lea miellagiddevaš. Guokte identitehta, dehe juhkkon persovnnalašvuohta, dehe dien dáfus guokte jiena iežas siste, lea juoga maid mii buohkat leat muhtun muddui vásihan. Ieš čállinvuohki maid dohkke, vaikko muhtumin orru veaháš boareslágan stiillas, veaháš ártegis čilgehusat ja nu ain. Muhto story, nu go lohken, lea miellagiddevaš, eahpitkeahttá.

In dieđe gillen go nu ollu čállit dan birra. Hálidan beare muitalit ahte viimmat lohken dan. Lean gullan dan birra, ja lohkan dan birra ovdal. Jorgaleaddji Eric Hermelin čujuhii dán muitalussii oalle dávja iežas vuoigŋadujiin. Nu mun oahpásnuvven historjái. In lean riekta ožžon mielde ahte lei kemiija maid mielde su nuppástuvvamis, muhto ok.

Dál áiggošin geahččalit lohkat nuppi klassihkkára, Marcel Prousta Swanns värld, Swanna máilbmi, dehe vuosttaš oasi ráiddus På spaning efter den tid som flytt (À la recherche du temps perdu / Ozadettiin áiggi mii lea vássán). Lean oktii ovdal geahččalan dan lohkat, muhto dalle in gillen. Dál oidnen muhtun olbmá Facebookas dehe Twitteris gii Tromssas áigui álgit dan lohkat, ja lohkat dan geasset, ja nu mun jurddašin ahte hás diet livččii munnje maid prošeakta. Ja dál go lean ollen Nåntunai, iežan váhnemiid stohpui, de leat buot 7 girjji hildus. Ii leat go álgit :)

Maratongovat

Geahččalin odne maid viehkat. Dál ihkku. (Lean jorgalan jandora.) Vihken muhtun kilomehteriid lulás. Manai bures. Muhto de. Čibbi fas. Dán háve nagodin guhkit go mannan vahkus viehkat. Muhto mun dattetge in nagodan miilla ge.

Ožžon reivve Marathon-lágideaddjis dehe govvenfitnodagas mii bargá maratonain miehtá máilmmi. Beassá oastit govaid, ja vel video nai. Dás oidnojit govat, ja mus lea miella oastit ovtta gova, go lei vuosttaš ja várra áidna háve mun viegan maratona.

http://www.marathon-photos.com/scripts/event.py?event=Sports/2011/Midnight%20Sun%20Marathon&match=848&name=Ville

Dálinoaččonahkáriid. Dárbbašivččenveahášoađđitgoitveaháš-muhtundiimmutlivččedoarváimuhtojuoidágaldárbbašan.

Jáhá, de viimmat johtui

Dál beasan viimmat Ruŧŧii :)
Man somá!
Uppsala here I come!
Stockholm dito ;)

Lohkama historjá

Go fárrejin Guovdageidnui válden muhtun girjjiid mielde, in sáhttán gal nu máŋga váldit, muhto 5 dehe 10 gal fievrridin mielde. Alberto Manguel En historia om läsning ledjen ožžon juovlaskeaŋkan 4-5 jagi dassái. In dalle astan lohkat dan, muhto dál lean dan lohkamin. Guokte somás cealkaga (dehe ášši) gávdnen dál aiddo, girjji loahpas.

Sigmund Freud föreslog "att man skulle jämföra läsning av skönlitteratur med dagdrömmande, eftersom >>vår glädje i ett verk av fantasin härrör från att spänningar i vårt inre frigörs... så att vi därefter kan avnjuta våra egna dagdrömmar utan självförebråelser eller skam<<." (En historia om läsning, s 293)

Diet lei vuosttaš. Mun lean veaháš ovttaoaivilis ahte girjjit sáhttet addit midjiide dovddu na-dalle-mun-in-leat-gusto-nu-earálágan ja man-buorre-ahte-lea-lohpi-nie-jallaid-jurddašit. Dakkár dovddu lean mun goit vásihan, ja dat lei buorre.

Nubbi ášši maid gávdnen, lea ovtta báhpá birra geas lea 6 čuoggá mot galgá lohkat ja manne ja nu ain. Dás čállá nuppi čuoggá birra. Oaččui mu jurddašit.

"Den andra bjällran ringer för den narr som vill bli vis genom att läsa för många böcker. Geiler liknar honom vid en mage som kommer i olag av för mycket mat och vid en härförare som hämmas i sin belägring av alltför många soldater. >>Vad skall jag då göra? undrar du. Skall jag alltså kasta bort alla mina böcker?<< - vi kan tänka oss att Geiler pekar på någon viss församlingsmedlem bland sina söndagslyssnare. >>Nej, det skall du inte göra. Men du skall välja ut dem som du har nytta av och använda dem vid rätt tillfälle.<<" (En historia om läsning, s 290)

Diet lea maid speanttas jurdda. Ahte sáhttá menddo ollu girjjiid lohkat. Go ledjen Uppsalas de lei mus moarsi gii logai girjjálašvuođa universitehtas. Mus ledje máŋga olbmá mat lohke girjjálašvuođa, ja go mus lei maid beroštupmi fáttas ožžon muhtumin jearaldaga manne mun in loga Litteraturvetenskap A ja B. Ieš jerren maid alddán, ja mu vástádus lei sullii diet ahte mun in riekta duostan nu ollu lohkat. Mun in hálidan nu ollu lohkat ahte ieš mahkáš massen iežan rettninga. Mun hálidin joatkit iežan guvlui ráfis, čállit nu go čállen ja lohkat nu go lohken. Danin lohken ge gielaid baicce.

Ja dás boahtá mu jurdda bajás dán girjjis, ahte sáhttá leat heittot lohkat menddo ollu. Mun in dieđe stemme go, muhto mun lean ieš jurddašan jurdaga, ja dás boahtá ovdan ahte vel muhtun eará (namalassii Geiler von Kaysersberg 1509) lei jurddašan sullii seamma. Somá!

Olbmot

Fitnen olgun odne maid, muhto mun in hálidan oba smáhket ge maidege mas lei alkohovla. Nu šattai ge apelsinjuvssa juhkat, lei hui njálggat. Ikte (duorastaga) juhken menddo ollu. Odne lean vuovssadan olles beaivvi, 6-7 háve. Ja oađđán, ja vuovssadan, uschiamej!

Odne lei somá. Olmmái devddii 20. Mun bohten veaháš maŋŋit, sivain go in sáhttán mannat ruovttus nu guhká go vuovssadin. Go dainna heiten, de mannen, ja dat lei somá :)

Guovdageidnui leat boahtán ođđa studeanttat, mat hálidit sámegiela oahppat :)

Geargat dáppe davvin

Gergen barggus ikte.
Dál ferten geargat dáppe iežan luhtte maid.
Lean gáfe vuoššan.
Ser fram emot en fin dag :)
Vaikko ii leat nu beaivvádat.
Ii leat dien dáfus gal fiinna beaivi, muhto liikká.
Vai oaččun luomu...

Čuhppen vuovttaid

Mun lean čuohppan vuovttaid.

Čuhppen iežan vuovttaid dáppe iežan hivssegis. Manai oalle bures. Ii šaddan várra áibbas jalgat. Muhto mii bat das? Ferten gal várra muđui skávžžaid maid ráhket.
Lea gal hui buorre dovdu. Lea gal nu riekta muhtumin čuohppat vuovttaid. Go don dárbbašat veaháš liigeeneršia, dalle gal. Ii leat eará go viežžat muhtunlágan skárriid dehe ge fitnat vuoktačuohppi luhtte. Dál mun ožžon veaháš liigenávccaid. Sávvamis nagodan dál čorget viidáseappot ;)

Go oađđá beaivet

Lean dál oađđán olles ija ja olles beaivvi. Sullii. Lean gal muhtumin morihan, dehe gullán, muhto in leat albmaládje gal lihkkan. Na lean gal lihkkan maid, muhto in leat gal olggos mannan. Lean dáppe orron, ja dál lean mearridan lihkkat, ihkku. Lean aiddo borran lunšša. Diibmu lea beal guokte ihkku. Ja mun de fáhkka dovddan ahte ii leat šat nu somá go olmmoš lea akto olles áiggi. In leat gal geažosáiggi akto, muhto dán ija gal lean várra akto. In mun dieđe gos sáhtášin fitnat oaidnit olbmuid. Dán unna báikkážis ii leat mihkkege mii lea rabas ijaid, ii oktage bensinstašuvdna, ii mihkkege. Na várra hotealla. Livččii go son vejolaš fitnat doppe vuorját idjafávtta? Na, várra. Muhto dat orru veaháš ártet, in mun gille nie ártegit láhttet. Nei, mun baicce vuorddán dáppe, dassážii go iđit álgá 5-6 diimmu geahčen. Dalle sáhtášin fitnat barggus. Mus leat earánat doppe, nu ahte dat ii oro nu ártet jus doppe finašin :)

Dál sáhtán čorget. Mus gal lea ollu čorgemuš dáppe iežan luhtte. Lean juo álgán bures, muhto mun in leat gal ollen mollii.

Sámi jienaid Áillohaškonsearta

Sámi jienat lea mannamin Riddu Riđđui juoigat Áillohašluđiid. Loga ášši dás.

Giellamolsun sámi boazodoaloservodagas

Lean lohkan Marja-Kristin Skuma mastergráda dutkamuša "Giellamolsun sámi boazodoaloservodagas", maid attii sisa mánu dassái Sámi allaskuvlii. Son lei vissa vuosttaš studeanta gii gearggai masterčállosiin min giellaprográmmas, ja danin šattai ge historjjálaš.

Lea somá dan lohkat. Lea áigeguovdilis fádda, go sámegiella lea maid jávkamin muhtun boazodoaloservodagain. Dás buohtástahttá golmma buolvva giellamáhtu bohccuid bagadan ektui: guolggaid ivnni ja bealljesániid namahusaid. Guovlu mii lea gokčojuvvon lea Viddolvárit (Vindelsfjällen) dehe eará juogosteami mielde Gran-, Svájppa-, Tjállas- ja Ran čearuin. Olles bargu lea bures čállon ja nu go eskke lohken somá lohkat. Ii leat dieđusge somá lohkat ahte giella ii leat seamma nanus nuorat buolvvain go vuorráset olbmuid gaskkas, muhto lea somá lohkat ášši birra, ja ahte olbmot digaštallet giellamáhtu. Boahtá maiddái ovdan ahte lea hui heahppat jus ii máhte sámegiela, ja danin šaddá ge beanta veadjemeahttun geahččalit oahpahallat giela. Muhtumat válljejit ruoŧastit, eai ge hálit daid sániid geavahit maid máhttet sámegillii. Mun jurddašan ieš ahte easkka go problemat leat identifiserejuvvon, de sáhttá buoridit dili. Danin lea ge dákkár čállosat dehálaččat. Čállosa loahpas boahtá maid ovdan ahte jus lea dáhttu, de lea vejolašvuohta jorgalahttit giellamolsunproseassa guovllus.

Čálus ii leat almmuhuvvon priváhtta fitnodagas, ja mun in dieđe lea go gostege vuovdemasas. Ieš luoikkahin dan Sámi allaskuvlla girjerádjosis, gos ledje muhtun gáhppálagat mannan vahkus :)

Lohket go sápmelaččat a-a?

Per-Eric Simma čuoččuha bloggačállosis iežas bloggas ahte Sámi nuoraidorganisašuvnnat eai leat doarvái positiivvalaččat, ja ahte dan dihte lea šaddan nu ahte dat geat frontejit Sámis leat "nej-sägare" (dehe sámegillii várra "a-a-lohkkit"), ja ahte ruoŧŧelaččat dán dihte oaivvildit ahte sápmelaččat leat negatiivvat.

Jus dat lea leamašan nu, ja jus Simmas lea riekta, de jáhkán goitge ahte dán áiggi ii leat šat jur riekta seamma. Mun jáhkán maiddái nuoraidorganisašuvnnat leat oalle ovddosguvlui. Vai?

Henke hupmá

Gulan Henke Larsson radios, Sommar i P1:as. Lohká ahte ii leat goassige dilli návddašit vuoittuid áigodagas go karriera lea ain jođus. Dál, go son lea geassádan spábbačiekčamis, de sáhttá návddašit. Spelledettiin ii lean goassige buoret go maŋemus kámppas, ja fokus lei boahtte matchas, ii sáhte gal váldit vuostá bálkkášumiid ja návddašit dain.

Son muitala vel eará áššiid, muhto juste dán ášši oažžu mu jurddašit. Mun doivon ahte baicce galggašii oahppat návddašit dál juo, gasku karriera. Muhto dat várra ii doaimma.

"Så länge du orkar, spring! Tills du blir utbytt."

Sárá beaivegirji

Lohken Sárá beaivegirjji odne, Siri Broch Johansena mánáid- ja nuoraidromána, mii almmuhuvvui ČálliidLágádusas diibmá. Lei hui buorre vásáhus oppalohkái. Bures čállon ja buorre story ja visot. Somá lohkat. Čáppa giella, buorre johtu.

Mun oainnán ČálliidLágádusa ruovttosiiddus ahte girji lea jorgaluvvon sihke julev- ja lullisámegillii, ja ahte gávdno jietnagirjin buot golmma gillii.

Loga dán girjji! Lea dego honnet sillui, go beassá lohkat buori girjji sámegillii :)

Sámi bustávat čuokkis-no-adreassain

Orru šaddamin vejolažžan boahtteáiggis registreret Sámi bustávaid domeanaid Norggas nai (nu go juo lea Ruoŧas). Logan Morsmal.org-ruovttosiiddus, ja ipmirdan ahte dás lea sáhka davvisámi liigebustávain (earret ž?) ja vel muhtun ártegis bustávva, mii várra lea anus muhtun alfabehtas mii geavahuvvo riikkas, vaikko mun in dovdda dan: Ţ, ţ.

Loga olles ášši dás: http://www.morsmal.org/norwegian/news/sami/Samiske-tegn-skal-kunne-brukes-på-nettsider-2060.html

Jearaldat lea dieđusge dál: Gii boahtá ovddemužžan registreret www.sápmi.no?

Investeret neahtas

Mun investeren neahtas, bijan áiggi iežan bloggii deavdit dieđuid ja liŋkkaid. Ođastan profiilagovaid Facebookas ja Twitteris, liikon olbmáid kommentáraide. Raban dáid prográmmaid máŋgii juohke beaivvi. Muhtumin eanet muhtumin unnit, muhto aŋkke lea áibbas čielggas ahte bijan olu áiggi Interneahtas. Manne? Ja lea go jierpmálaš? Manne investeren nu ollu áiggi neahtas? Maid dat addá munnje? Ja livččen go sáhttán bargat juoidá eará dan botta go dál lean doppe? Livččen go sáhttán buorebut geavahit mu áiggi, mahkáš?

Muhtun áigodagaid lean unnán neahtas. Dávja lea dan duohkin ahte makkár eará barggut leat. Jus fokus lea eará guovllus, de in leat ge neahtas. Muhto odne lean ollu leamašan neahtas. Go ii leat guoibmi, ii leat ge bargu jur dál, ja go eai leat eará prošeavttat mat suoládit áiggi, de lean neahtas. Mus livččii gal miella viehkat, mus lea nu miella viehkat, guhkes tuvrraid, muhto mun in duostta, go mun ain dovddan čippiin ahte leaba váiban. Maratona geažil. Dál geahččalan vuoiŋŋastit, ja dalle lea vuogas neahtas orrut.

Mun in dieđe riekta lea go jierpmálaš dehe dearvvašlaš golahit ollu áiggi neahtas. Mun dieđán gal ahte sáhttá ollu oahppat neahtas. Muhto seammas ferten gal mieđihit ahte áibbašan beaivái mas barggan eará bargguid. Áibbašan beaivái maid golahan sáddogáttis muhtun čuoikkakeahtes guovllus. Vai dagan go? Nei, dat ii oro nu frestejeaddji. Áibbašan beaivái go jáddádan árpogeahttes neahta iežan dihtoris ja dušše čálán ja čálán muhtun Word-dokumeanttas mii šaddá mu ođđa romána. Nei, dagan go duođas dan? In. Mun dieđán man lossat lea čállit guhkes teavsttaid. In mun šat gille. Gal mun baicce ođastan iežan stáhtusa Facebookas, ja čálán muhtun oanehis teavstta iežan bloggii. In dárbbaš nu ollu jurddašit. Suorpmat iežá lihkastit.

Sápmái lea boahtán ođđa skuovva

Facebooka bokte ožžon tipsa, mu olmmái lei gávdnan Sámi basketskuova. Ivdnejuvvon Sámi leavgga mielde ja máksá 70 Eŋglándda pundda, lea várra veaháš eanet go SEK 700, muhto mun in dieđe dál kruvnnohatti. In dieđe leago Eŋglánddas produserejuvvon, muhto doppe gal vuvdojuvvo. Kind of cool, actually. Fitnodaga namma lea Zazzle.

Mun guldalan Bob Dylana, go son 1963 lávllui North Country Blues Newport Folk Festiválas. Lea hui special. Gullo ahte son lei dalle juo gávdnan iežas jiena, vaikko lei nuorran, kánske 20. Jietna lea nu rávis ja sajáiduvvon.

http://www.youtube.com/user/aliyargunes#p/u/0/EdGSecDHyLs

Elin Kåvenis lea ođđa skearru

Mun in ožžon riekta čielggas lea go skearru juo báddejuvvon ja prentejuvvon, vai ii. Čoaggá goit ruđa, iežas siiddu bokte: http://eu.sponsume.com/project/arctic-fairy-cd-release. Ja son lea ráhkadan YouTube-video mas muitala iežas prošeavtta birra:

Barggus fas

Lean fas barggus. Geasset. Gasku geasi. Manne? In go máša? In mun máša. In ge vuolgge Guovdageainnus go lea luopmu. Mun orun dáppe. Jurddaš dan! Orru dego "jurddaš" lea mu váldo- dehe mielamielcealkka dáid beivviid.

Guldalan Ruoŧa radio Sommar-prográmmas ovttain poehtain man namma lea Pamela Jaskoviakiin. Lea báddejuvvon geasset 1996, ja sáddejuvvo dál SR Minnena bokte. Lea somá gullat. Son lea veaháš somá. Muittuha veaháš Kristina Lugnas, go sus lea nu njoazes vuohki hupmat. Ja seamma hállanšuokŋa.

Mus leat dáppe barggus ollu báhpárat maid ferten sirdit ja merket. Vare mun nagodan odne visot čorget eret ja sorteret čábbát :)

Románčállima hástalusat

Jurddaš friddja čálliid! Main lea dilli vuoiŋŋastit albmaládje. Ja de, go (ja juos) inspirašuvdna boahtá, go (dehe juos) buorre prošeaktajurdda boahtá, dalle. Dalle čállet. 4 vahkus. 3 vahkus. Olles romána. Jurddašehket dan! Muittán ahte Boris Vian čálii L'automne à Pékin, sámegillii Čakča Pekingas, golmma vahkus. Son lei veahtán olbmáiguin ahte son nagodii romána čállit golmma vahkus, ja nu dagai, menestuvai. Go dál lean lohkan Hans Fallada "Alle dør alene", 560-siiddosaš romána dárogieljorgalusas - ledje vissa 800 siiddu Duiskka originálas - ja maŋŋesánis oainnán ahte olmmái čálii girjji 4 vahkus, de gárttan fas jurddašit. Mot dat nagodit dan dahkat? Mus livččii dál 4 vahku luopmu, muhto in mun nagot gal romána čállit, nagodan go? In jáhke. Erohussan lea dieđusge ahte mus 1) ii leat buorre prošeaktajurdda, ja 2) ii leat leamašan nu ollu friddja maŋemus áiggi, ja lean váiban... In leat ollen deavdit buot reservvaid, buot rájuid mu siste. Dát guokte gullaba oktii. Miella gal livččii muđui.

Ođasmahttin 07:51. Go dál dárkileappot logan Wikipediasiiddu Viana birra, masa čujuhin badjin, de oainnán ahte lean muitán boastut. Son čeavllahalai ja logai ahte son máhtii girjji čállit golmma vahkus mii bures vuvddii vel, dat dat lei dat mii lei ođas. Girjji gal lei čállán juo dan ovdal. Muhto dál son áiggui čállit bestsellera golmma vahkus. Ja nu dagai 15 beaivái, namalassii J'irai cracher sur vos tombes, (Áiggun čolgat din hávddiid nala). Ii ge Čakča Pekingas, dies gal lei eará story.

Ođasmahttin 08:01. Boris Viana lusa máhcan. Jus livččen gillen iežan blokka lohkat álggu rájes gitta otnážii, jáhkán ahte livččii goit ge 3-4 sajis, jus ii eanet, čujuhusat sutnje. Go logan su birra Wikipedias, de oainnán ahte munnos leat muhtun áššit oktosaččat. Son álggi trumpehtain 15-jahkásaččan, mun saksofovnnain. Son čuojahii jazz, nu dahken mun maid. In mun dieđe man čeahppi son lei, in leat dan gullan, muhto son lei goit čehpiid gaskkas, sihkkarit go son lei cool, ja nu ledjen mun maid, vaikko in goassige nagodan oahppat improviseret albmaládje daid harmoniijaid vuođul maid fertešii oahppat... Vian álggii vel čállit teavsttaid ja almmuhii daid Fránskka bláđiin. Mun maid lean čállán teavsttaid ja almmuhan daid bláđiin. Čuožžu ahte son lea writer, poet, musician, singer, translator, critic, actor, inventor and engineer leamašan, ja mun maid hálidivččen bargat danin, earret várra engineeran.

Láven muhtumin čuoččuhit ahte mus eai leat šat ovdagovat. Muhto mus leat várra. Boris Vian dáidá leat okta.

Sommarminnen från Värmland och litterär underhållning från Solna

Jordgubbar med mjölk och socker är så gott. Jag kan nästan inte sluta äta. Men jag minns hur det var när jag var liten - då fick vi ta sex eller sju jordgubbar, ibland åtta, om det fanns mycket. Jag minns det nu, och det är ganska goda minnen, så jag lägger över sex jordgubbar på fatet, och äter, även om jag nu råkar ha nästan en hel kartong för mig själv.

Förra veckan läste jag Ann-Helén Laestadius roman Ingen annan är som du, tredje boken om Agnes. Sms från Soppero, Hej Vacker, och nu Ingen annan är som du. Jag har inte ännu läst Hej Vacker, men Sms från Soppero och Ingen annan är som du har jag läst. Själva boken råkar vara på jobbet, och därför kan jag inte bläddra i den nu när jag skriver. Men det går nog bra.

Laestadius har skrivit en bra bok. Det är kul att läsa den, och jag har aldrig förr läst en text om ett samiskt konfirmationsläger, även om det är en så central sak, åtminstone i svenska Sápmi, och åtminstone de senaste åren. Därför är det kul att läsa den här boken. Och sen när jag veckan därpå ser bilder på Facebook av just ett sånt här konfirmationsläger, så ser jag förstås ledarna som i boken är så tuffa, och jag ser prästerna. Jag ser ungdomarna, som är med i boken. Jag ser inte Agnes, men jag ser ungdomar som är som Agnes. Det är kul. Bilderna har fått ett mervärde när de blivit förklarade i boken. Det är inte illa.

Det är också kul att man känner igen olika saker i boken - å ena sidan känner jag igen karaktärerna som är med, och å andra sidan känner jag igen stilgrepp som Ann-Helén har använt när hon skrivit. Stina Aronson brukade skriva en mening på finska och sen översätta samma mening till svenska. Då får läsaren den exotiska känsla som hon vill ha, men hon behöver inte kunna det främmande språket. I Laestadius bok är de samiska meningarna ibland med. Det är alltid kul att titta på sådant, iallafall för mig som är språkintresserad.

Jo, om jordgubbarna kom med sommarminnen från min barndom, så väckte Laestadius bok också minnen. I någon mån minns jag mina egna erfarenheter av kärlek och ungdom och konfirmation, men kanske ännu tydligare blir jag påmind om tiden för några år sedan, när jag själv var lärare. Jag blev påmind om personerna jag då träffade, mina elever, som i mycket liknar Agnes och hennes kompisar.

Kul underhållning! Det måste jag säga :=)

Geassemuittut Värmlandas ja literára guoimmuheapmi Solnas

Eananmuorjjit milkkiin ja sohkkariin leat nu njálgát. Mun measta in sáhte heaitit borramis. Muhto mun muittán mot lei go ledjen mánnán - mii oaččuimet váldit 6 dehe 7 eananmuorjji, muhtumin 8, jus ledje hui ollu. Mun muittán dan dál, ja dat lea oalle buorit muittut, nu ahte mun bijan guhtta muorjji iežan fáhtii, ja boran, vaikko dál gal leat hui ollu muorjjit mus, olles kartoŋŋa maid ieš beasan návddašit.

Mannan vahkus lohken Ann-Helén Laestadius romána Ingen annan är som du, golmmát girji Agnesa birra. Sms från Soppero, Hej Vacker, ja dál Ingen annan är som du. In leat vuos ollen lohkat Hej Vacker, muhto Sms från Soppero ja Ingen annan är som du lean lohkan. Girji lea háhppehan bargosadjái gártat, ja danin in beasa das bláđestit čálidettiin. Muhto dat manná várra bures lihkká.

Laestadius lea čállán buori girjji. Lea somá dan lohkat, ja mun in leat ovdal lohkan ovtta ge teavstta Sámi rihppaskuvlaleairraid birra, vaikko lea nu guovddáš ášši, goit ge Ruoŧa sámis, ja goit ge maŋemus jagiid. Danin lei ge hui somá lohkat dán girjji. Ja de vahkku maŋŋil oainnán Facebookas govaid juste dákkár rihppaskuvlaleairras. Oainnán láidesteddjiid mat girjji mielde leat nu čáffat ja oainnán báhpaid. Oainnán nuoraid, mat leat girjjis. In oainne gal Agnesa, muhto oainnán seammalágan nuoraid. Lea somá. Govat leat ožžon liigeárvvu go leat girjjis čilgejuvvon. Ii leat bahá.

Lea maiddái somá go dovdá iešguđet áššiid girjjis - nuppi dáfus dovddan karakteraid mat leat mielde, ja nuppi dáfus dovddan čállinvugiid maid Ann-Helén lea geavahan. Stina Aronson lávii čállit ovtta cealkaga suomagillii ja de jorgalit seamma cealkaga ruoŧagillii. Lohkki oažžu dalle eksohtalaš dovddu maid hálida, muhto son ii dárbbaš máhttit amas giela. Laestadiusa girjjis leat muhtumin sámegieldajaldagat váldon mielde. Lea álo somá diekkáriid geahččat, goit munnje gii lea giellaberošteaddji.

Juo, jus eananmuorjjit buvttii munnje geassemuittuid iežan mánnávuođas, de bovttii Laestadiusa girji maid muittuid. Muhtun muddui bohtet iežan vásáhusat ráhkisvuođas ja nuorravuođas ja rihppaskuvllas muitui, muhto ain čielgaseappot bohtet muittut iežan oahpaheaiáigodagas ovdan: - olbmot maidda dalle oahpásnuvven, oahppit, mat oalle muddui sulástahtte Agnesa ja su olbmáid girjjis.

Somás guoimmuheapmi! Dan gal ferten gal lohkat :=)

Rensar jordgubbar

Ievttá gussiin báhce muorjjit :) Gal dat lea geassi go leat eananmuorjjit borrat. Bávččaga ain veaháš duos dás suorpmain ja čippiin. Ii-e, dat ii bávččat gal, muhto dat dovdo. Mun jáhkán mu gorut aŋkke váibbai go vihken mannan vahkkoloahpa. Mun dovddastan dan. En genomkörare, nu go livččiimet ruoŧagillii dadjan.

Boađá guossái Jávrrašdievvái! Livččii somá oaidnit olbmuid :)

Ja de Mihcamárcinná...

Lea gusto lohpi ráhkadit alccesis ođđa "árbevieruid"... Loga ášši dás:
http://fittforfight.wordpress.com/2011/06/30/midsommarmuttan/