In nu ollu; logan girjji

Galggan go dál viehkat tuvrra? Vai maid galggan dahkat? Livččii dieđusge dehálet áššit, maid fertešin dál bargat, muhto in mun gille. Go eai purre. Mii son diet purret lea ruoŧagillii?

Logan buori girjji. Jaskesvuohta golggotmánus. Alltså dat lea dánskkagillii, čállon dánskkagillii ja mun logan dan dánskkagillii. In ge jáhke ahte lea jorgaluvvon sámegillii. Girjji namma lea TAVSHED I OKTOBER. Čálli namma lea Jens Christian Grøndahl. Gávdnen girjji Diehtosiidda gealláris, jurddašin: "Ii oktage dán váillut jus mun válddán dan iežan lusa ja logan dan, ja du buvttán fas vahku geahčen." Lea sihkkarit muhtun dutki 10 jagi dassái mii lea dan vajálduhttán iežas kantuvrii Kulturviesus, ja dál mun gávdnen dan go ledjen ohcamin diekkár boares gássaid mat leat gártan geallárii, muhto gullet olbmuide mat ain barget min luhtte. (Mii leat geallára čorgemin, go mis lea dilli.)

Mu eanu čálii Facebookas ahte Jens Christian Grøndahl lea sutnje favorihttačállin. Mun in lean ieš gullan Jens Christiana birra. Eanu čálii ahte son lea okta dain moaddásis dán máilmmis mat čállet dovdduid birra dievdoperspektiivvas. "Grøndahl ja Coetzee ja muhtun earát," čálii eanu. Miellagiddevaš! Ja nu go čállen álggus: Lea buorre girji :)

Ođasmahttin 1.6.2011 00:35. Dál lean 170 siiddu lohkan, ja mun lean maiddái lohkan veaháš čálli birra neahtas. Lea ain buorre girji. Mun hálidan diehtit mot šaddá, mot manná. Mus lea dušše 100 siiddu vel lohkat. Grøndahl lea erenoamážit čeahppi čállit. Danin šaddá ge somá lohkat. Mun imaštalan lea go son ieš vásihan visot maid čállá, vai čállá go áššiid man birra lea gullan. Dat orru nu duohta, orru nu čiekŋal, buot jurdagat ja dovddut. Orru nu albma. Go mun logan dákkár girjjiid, de mun dovddan: Okei, gea die, dat lea gusto lohpi guldalit iežas dovdduide nie dárkilit! Lea gusto lohpi beroštit iežas siskkaldas jienas ja duođas guldalit dan. Lea somá. Muhtumin eahpidan galggan go čuovvut iežan siskkaldas jiena, go eai leat nu čielgga duođaštusat muhtun áššái. Lean álo hálidan guldalit. Ja mun láven nu dahkat. Dat láve doaibmat. Ja dál jáhkán ahte mun duosttan dáinna joatkit. Go dát Jens Christian Grøndahl nu jurddašallá ja čuovvu muhtun siskkaldas árppu. Somá maiddái ahte ledjen Københámmanis gieskat giđđat. Dál dovddan muhtun báikkiid man birra čállá girjjis :)

Ođasmahttin 2.6.2011. Mun logan ain. Dál lea dušše bealnot kapihtal vel ja de gearggan. Lean šaddan bisánit dál ja jurddašit muhtun historjjá birra maid mun lean vásihan. Mun oainnán seammalágan kontuvrraid (ruoŧagillii "kontur", ii ge "kontor") girjjis go iežan eallimis. Muhto nuppi guvlui, dehe goit veaháš eará. Ii leat jur juste seamma. Muhto muhtun olbmot gal gávdnojit mu eallimis maid, mat gávdnojit girjjis. Lea miellagiddevaš oaidnit dan. Šattan bisánit smiehttat.

Bortom BNP

Lean dál lohkan girjji: "Bortom BNP. Nationalekonomi och företagsekonomi för hållbar utveckling", maid mu áhčči Peter Söderbaum lea čállán, ja mii lea aiddo almmuhuvvon lágádusas Studentlitteratur. Lea buorre girji. Somá dan lohkat. Lea vuosttaš háve go mun nagodan olles girjji lohkat sus, vaikko son lea ovdal čállán máŋga girjji, ja mun lean duollet dállet jurddašan mun ferten lohkat ovtta. Lean maiddái álgán lohkat, muhto de in leat šaddan go 20-30 siiddu lohkat. Dán háve manai buorebut. Jáhkán ahte girji várra lea buoret go ovddit girjjit. Muhto mun jáhkán maiddái ahte mus lea buoret dilli lohkat dáppe duoddaris.

Peter lea ekologalaš ekonoma, dehe institušonealla ekonoma, jus dat muitala eanet. Son ii leat neoklassihkalaš ekonoma. Dat mearkkaša ahte son eahpida galget go ekonomat dušše bargat modeallaiguin mat muitalit ruđalaččat min servodaga birra. Lea go luvrris geahččalit gávdnat ruđalaš mihtuid buot diŋggaide, vai livččiimet go baicce diehtán eanet servodaga birra, jus mii livččiimet eará modeallaiguin bargan, de jus ekonomat, rievtti mielde, livčče eará modeallaiguin bargan paralleallalaččat boares modeallaiguin? Sullii nu.

Girji ii leat dušše oahppogirji, muhto buoret várra debáhttagirji. Son muitala iežas vásáhusaid birra - maid son lea vásihan universitehtain ja allaskuvllain gos lea bargan. Makkár ideologiijaid ferte doarjut jus galgá bargat doppe dehe dáppe. Ja lea go buorre jus buot dutkiin ovtta ásahusas lea seammalágan máilmmigovva ja ideologia? Vai lea go baicce dehálaš ahte iešguđet oainnut, ja iešguđet dieđalaš paradigmat, bohtet ovdan ja ožžot eallit fárrolaga seamma ásahusas. Dehe dat eai dieđusge dárbbaš fárrolaga eallit. Muhto ahte gávdnojit, ja ahte studeanttat besset eanet go ovtta perspektiivva oaidnit.

Sáhttá dieđusge hui ollu čállit dán girjji birra. Lea 120-siiddosaš girji. Ollu fáttat. Nobel. Ja visot. Globaliseren. Servodat. Ovdáneapmi. Ásahus. Hållbar utveckling, mii dat lea sámegillii? Doallevaš ovdáneapmi, kánske. Čálli deattuha ahte servodat lea soabadan doallevaš ovdáneami dáfus ahte dat lea juoga maid mii hálidit. Muhto mis ii leat oktasaš oaidnu mot dan galgat olahit. Čálli oaivvilda ahte dárbbašuvvojit ođđa perspektiivvat ekonomias, jus galgat nagodit jorggihit máilmmi dán dáfus.

Girjji vuosttaš kapihttala sáhttá lohkat neahtas dás.

Sihkkut vai ođasmahttit?

Doama, doama, hurgge ovddos! Go don leat čállán juoidá neahtas mii ii oro nu vuogas, de sáhtát dili divvut ja čállit ođđa teavstta neahtas. Ja jus dat ii oro dat ge doaibmamin, de ii leat go čállit vel ođđasa. Sáhtášii dieđusge geahččalit nuppi vuogi, namalassii sihkkut dan maid ledjet čállán. Muhto dán áiggi ii leat nu eaŋkil divvut dan, go neahtta lea nu máŋgadásat.

Sápmi Sessions

Lei go odne maŋemus oassi Sápmi Sessionsiin? Mun lean gullan buot lávlagiid/buvttademiid, muhto mun in leat vuos ollen buot prográmmaid oaidnit. Lean gal golbma prográmma oaidnán, muhto guokte váilot. Mot lea, lei go odne maŋemus oassi, aistton iežan:=?

Twitter

Twitter is the new thing. Mun logan Twitteris - in muitte gii dan čálii - mun logan Twitteris sullii ná: Gos don ledjet diibmá? Facebookas? Ja sisdoallu lea dalle: Facebook lea so much last year's fashion. Dán jagi lea Twitter, mahkáš. Ja mun lean veaháš ovttaoaivilis. Facebook lea nu sturron. Doppe ii leat šat nu ollu "svängrum" / "jorggihansadji". Doppe leat nu ollu olbmot. Twitteris leat baicce olbmot maid ii dovdda. Mun ieš čuovun 100 olbmo Twitteris, ja 40 olbmo čuvvot mu. Dat mearkkaša ahte mun logan maid 100 olbmo čállet doppe, muhtun allaskuvlaolbmot, muhtun eará olbmát, ja muhtun presideanttat ja dovddus olbmot: Annika Lantz, Unni Drougge ja dakkárat. Ja de leat 40 olbmo mat lohket maid mun čálán. Ja de čálán duollet dállet juoidá dohko. Ja go leat dušše dát njealljelogis, de ii leat nu hirbmat várálaš. Mun duosttan várra veaháš eanet Twitteris go Facebookas. Iežan bloggas duosttan várra maiddái eanet go Facebookas. Ovdamearkka dihte vearddádallen bidjat dien videostandup Nour El Refaiin Facebookii. Muhto mun in duostta. Doppe lea mu siessá. I mean. Ok, dat ii leat várra nu várálaš. Dat lea várra dat ahte mun in šat muitte buot mat leat mu olbmát doppe. Mus leat measta 800 jáhkán.

Káffeboddu vai káffegohppu kantuvrras?

Mu bargoskihpár logai odne maŋŋil barggu: Don leat šaddan nu anonyma barggus maŋemus áiggi, it báljo goassige oidnot káffebeavddis, lea go ollu bargu dus, vai mii dat lea? Oččošit gal sosialiseret veaháš! - Joa. Dat lea duohta. Barggan gal garraseappot go ovdal, in báljo ráske bottu váldit. Lei buorre dál gullat earás ahte livččii vuogas jus mun muhtumin válddášin káffebottu earáiguin.

Odne lea aerobics diibmu 20. Ja mun dohko :) Máksá go ain 20 ruvnno, vai lea go dán áiggi 30 ruvnno?

Anonym. Mun? Juo. Lea várra hárve mun gulan ahte lean anonyma. Lea buorre dovdu. Mihttomearri lea várra leamašan anonyma šaddat. In dieđe riekta manne ja mot. Dehe jus dieđán. Orrut anonyma muhtumin lea várra buorre, in mun dieđe. Šaddá gal ollu áigi bargat. Muhto gii diehtá bargá go nu ollu dárkileappot ja jođáneappot go dušše bargá. Muittán bures ahte Ruoŧa dutkit ledje fuobmán ahte káffeboddu barggus (dehe "fika" ruoŧagillii) lei suksémearka dien dáfus ahte olbmot barge buorebut go ledje bures fiken.

Jus hálida oahppat eanet muhtun sániid geavaheami birra :)

Nour El Refai stand-up ruoŧagillii

Fitt-for-fight tipsejit. Ha ha, dát čuohpanas, mii gávdno YouTubes, lei... juo, dat lei erenoamáš. Čeahpes komihkar. Nour El Refai lea namma.

Viva la música

Guldalan Mauro Scocco ođđa albumii "Musik för nyskilda". Dohkke bures. Jurddašan ovtta diŋgga. Mun hupmen oainnat mu olbmáin T:ain sotnabeaivvi. Lei somá. Šattai sáhka ahte ETC Stockholm lei čállán artihkkala mu birra, ja girjji birra mii bođii diibmá. Artihkkalis čuožžu earret eará ahte mu moarsi heaittalii muinna sms:a bokte. Dat ii leat duohta, ja buohkat mat lohket girjji gal oidnet ahte diet lei dušše journalista vuohki oažžut girjji story miellagiddevaččabun. Mu mielas menestuvai, ja mun in protesteren. Dál go hupmen T:ain ipmirdin ahte mun várra livččen galgan protesteret. Vaikko ii lean dien dáfus mun gii ledjen gielistan. In heađis ge. Lei dušše journalista gii veaháš bonjastii duohtavuođa oažžun dihte ovdan buori story.

Muhto in mun várra šatta maidege bargat dien ektui. X riehpu.

Guovdageainnu muohtadronnet

Ib Michael, dehe Ib Michael Rasmussen, lea Dánskka čálli. Son čállá ain. Mun lean aiddo ožžon diehtit ahte su girjjis Snedronningen, mii bođii 1981, leat dáhpáhusat Álaheajus ja Guovdageainnus muitaluvvon. Mun hálidivččen lohkat girjji. Vare mis lea dát girji min allaskuvlagirjerádjosis.

Ođđa magasiidna

Lean oastán Aftenpostena kulturmagasiinna: Aftenposten K, mai 2011, intropris 29,- ja dat lei ollu somás lohkan. Juste dál logan ovtta sárgon ráiddu birra man namma lea The 99. Artihkkala namma lea "Islams superhelter". Lean ikte lohkan Lisbeth Salandera ja Lukas Moodysona birra. Leat nu ollu buorit artihkkalat. Somás lohkamuš, aistton iežan. Ožžon tipssa Juhlsas go ledjen doppe sotnabeaivvi.

Mun gullen maiddái eará kulturmagasiinna birra. Dat addo olggos Ruoŧas ja lea vissa erenoamážit buorre. In šat muitte dan nama muhto jus googlen "bra kulturmagasin" de gánske ahte gávnnan.

(---)

Dat gal ii mannan nie googlestit, muhto go muiten ahte lei okta artihkal das Olle Ljungströma birra, mas lei bajilčálan "--- bombad", de gávdnen bláđi maid ohcen: Magasinet Filter. In leat vuos lohkan in ge bláđestan dán bláđi, muhto dat dáidá leat buorre, go mu olmmái nu muitalii :)

Ola Lindholma kommentára

Kamratpostena Ola Lindholm kommentere iežas narkotihkkapositiivvalaš gožžageahččaleami iežas ođđa bloggas.

Son lea duođaid vásihan váivves áššiid.

Pelle Molins brev

Mun in dieđe riekta manne, muhto dán artihkkala lohken beroštumiin: Fram skall jag genom verlden. Pelle Mii? Pelle Molin. In lean gullan su birra ovdal. Dál gulan. Dehe logan. Son lea diekkár artista gii ii leat ollen beaggit ovdal go jápmá. Ja de čuođi jagi maŋŋil hupmet olbmot ain su birra. Ii go leat fantásttalaš!? Ártet, muhto maiddái somá oaidnit. Ja lea maiddái hui jeđđehahtti lohkat ahte su stuorimus girjjálaš dagu dagai reivviid bokte. Ieš ii várra doivon dan dieđusge. Ii sáhte goassige diehtit masa earát liikojit.

Fitt for fight

Gávdnen somás bloggčállosa: http://fittforfight.wordpress.com/2011/05/22/befria-fittan/

Teaksta lea gusto čállon odne. Mun ožžon tipssa Facebookas. Lea muhtun nieida Stockholmmas, I guess. Ožžon tipssa mu ovddit sosiologia-oahpaheaddjis Södertörna allaskuvllas.

Mojo

Mus várra ii leat mu mojo working dáid beivviid. Go geahččá dán video ja oaidná Muddy Waters lávlumin ja dánsumin... de oaidná ahte sus lea mojo. Mus várra ii leat juste dáid beivvid nu ollu mojo doaimmas. Mun ferten geahččalit oažžut dan johtui fas :)

Lávllun, dehe nej, mun in lávllo

Odne jurddašin hoteallas fitnat. Dáppe Guovdageainnus. Lea buorre orrut Guovdageainnus olles vahkkoloahpa. Dego mun in láve. Na, muhto mun lean veaháš mátkkoštan. In várra maŋemus vahku, muhto ovdal. Dál lea buorre orrut dáppe.

Erenoamáš vai erenoamážit?

Heaijá, mun lean maŋemus áiggi lohkan dákkár cealkagiid iešguđet sajiin:

Lea erenoamáš olu muohta dán jagi
Son lea erenoamáš čeahppi.

Muhto dat ii čuoja bures mu bealljái. Mun hálidivččen geavahit "erenoamážit" diekkár oktavuođain, namalassii go boahtá ovdal adjektiivva. Erenoamážit han lea advearba, ja mun lean erenoamážit čeahppi grammatihka čilget, amma! Mun in leat erenoamáš čeahppi, in heađis ge. Ii ge lean erenoamáš olu muohta dehe erenoamáš olu guovžžat. Lea erenoamážit ollu giellafokus odne. Erenoamážit fal. Ja diet olmmái gal lea erenoamáš, dat dat gal lea. Muhto go hálida bidjat lassedieđuid ovtta adjektiiva birra, de ii galgga geavahit "erenoamáš"... Lea erenoamážit čáppat/buorre/nice/stuoris/olu, ii ge erenoamáš čáppat...

Diet lei visot.

Rievdat ja nu buorránit

Rievdan. Diŋggat rivdet. Duostat rievdat. Lea dehálaš duostat rievdat. Ja mii geat leat juo ollu rievdan jagiid mielde, mii duostat ain eanet rievdat, go mii juo diehtit ahte doppe lea goit juoga mii báhcá, vaikko suovat iežat nuppástuvvat. Ii ge leat goassige várálaš. Nuppástuvvan lea ovdáneapmi. Vai maid mun dál dajan? Lean go jur ovttaoaivilis iežainan dán áššis? Mus lea olmmái gii ii leat rievdan seamma ollu go mun. Mun oainnán ahte son hálida doallat gitta dasa mii lea son, son hálida leahkit nu go lea, su mielas ii leat vejolaš nu ollu rievdadit. Mun in daja nu ollu. Dajan dušše ahte lea gal vejolaš rievdadit visot. Muhto jearaldat lea dalle šaddá go boađus buoret go ovdal. Šattat go buoret olmmožin? Ja mun in dieđe. Muhtumin dovddan ahte mun lean láhppán iežan, ja ahte olbmot vurdet mus (kánske go lean dievdoolmmoš) ahte mus galgá hui nana ja dorvvolaš ja konkrehta ieš. Ja nu ii leat. Mun sáhtán rievdat. Dehe, sii várra eai vuordde mus maidege erenoamážit. Muhto go ieš vásihan ahte mu ieš lea hui johtti, de šattan ieš veaháš eahpesihkar. Ja dat ii leat dieđusge buorre. Dál lean guhká leamaš johttin, ja danin in leat várra šat seamma eahpesihkar. Lean gávdnan muhtunlágan geađggi.

Ođđa Timbuktu!!!

Freedom's just another word for nothing left to loose.
Janis Joplin nu lávlu radios: la la la, la la la la la la.
Odne lea viđát oassi Ruoŧa TV ráiddus "Sápmi Sessions".

Norgga radio lea oalle heittot duollet dállet. Alltså, dáppe gávdnojit dieđusge iešguđet stašuvnnat, nu go Ruoŧas nai, ja mun livččen várra galgan molsut dál, go hupmet ruskkaid.

Gávdnen video mii lei erenoamáš. Ná mun hálidivččen dánsut:

Veaháš Dextera gal ferte gullat muhtumin :)

Roffes jazz-nammasaš bloggas gávdnen ovtta video mii lei dan mađi somá ahte šadden dan čuohppat ja bidjat deike iežan bloggii.


It's really so crazy. I would never have found that out. It's hillarious or something, it's out of the blue, it's so good.

Ja de Cheese Cake namuhuvvon Dexter Gordoniin:



Dexter lei guhká mu fávorihtta sáksovnnačuojaheddjiid gaskkas. Danin lei ge liige somá oaidnit dien animašuvnna Roffe bloggas.

Musihkka

Musihkka. Viva la musica. Go mánnodaga finaimet Suomas gávppašit guldaleimmet Ára skerrui O. Buot golmmas biillas leimmet nu duđavaččat, ja rápmi gullui juohke njálmmis. In mun dál šat muitte juste maid logaiga mu olbmát. Na na. Dál guldalan eará skerrui masa liikon: Diagonal Stockholm Lisboa Projectain. Mannan vahkus lean guldalan Bruce Springsteena Darkness On The Edge Of Town. Ja dasto Pet Shop Boysiid Actually. Buorit skearrut. Mun de jearan alddán (ja mu bloggalohkkiid) man guhká diekkár sukseskearru doallá. Lea go doarvái ráhkadit ovtta diekkára?

Na mun oainnán dál ahte jearaldat lea bonjit. Manne olbmot ráhkadit skearruid? Lea go publihka dihte, vai iežaset dihte? Lea dieđusge veadjemeahttun daid guokte sirret. Na na. Dál lei doarvái otnážii.

Ovdagovvan

Lea leamašan guhkes vahkku. Álggus olles bargovahkku, ja de guhkes vahkkoloahppa dasa lassin. Lean flexen odne, orron ruovttus, fitnan Suomas gávppašit. Dál fargga galggan leahkit "farsa-på-stan", vaikko in leat rievtti mielde vuos "farsa", ii ge leat Guovdageaidnu várra olles "stad". Danin gohččoduvvo ge dáppe idjagáranassan, dehe natteravnan. In leat goassige ovdal dan dahkan. Šaddá somá. Liikon ođđa vásáhusaide. Sávan ahte mii váccášit. Vaikko arvá. Oažžu beare arvit! :)

Dán guhkes vahkus lean gullan juoidá earenoamáža, mun ferten measta muitalit. Mu olmmái logai munnje ahte mun lean sutnje ovdagovvan, mun lean okta su stuorimus ovdagovaid. Maxad känsla. Sániin lei ráhkisvuohta ja buorredáhtolašvuohta. "Don leat boahtán deike ja oahppan min giela." Mu vástádus ii lean várra seamma dásis, go bođii nu fáhkka. Lei nu čáppat, mu mielas. Lei nu buorre gullat. Dieid sániin sáhtán dál šaddat. Galggašin deavdit saji mii lea munnje addon. Vaikko lea váttis.

Mun in leat ovdal gullan diekkár sániid. Duostilis olmmái, gii muitalii.

Vearrát go Marathon?

Máze IL dárbbašii spilleriid, ja mun ja muhtun eará nuorra lunttat čuožžileimmet. Oktiibuot guđas, ja go viđas galget orrut plána nalde čađat, de lei dušše okta lonuheaddji. Keeper ii lean mis, muhto lihkus gávnnaimet čeahpes olbmuid eará teamain, mat bohte veahkkin fáktet min moala. Muhto lihkká šattai dieđusge hui ollu lihkadit ja viehkat ikte. Ja on the top of it all de lágiduvvui rave party eahkesbotta. Ja mii dohko. Ja mun ledjen várra juo hupman doarvái - mannen oalle njuolgga dánsenláhttái dánsedit. Ja mun nu dánsejin ja njuikejin. Kárášjogas.

Go dies oaidnibehtet muhtun dajaldagaid mat leat eŋgelasgillii čállon, de ferten measta čujuhit artihkkalii mii čállui odne sámegiela otná dili birra. Mun manan lávvordaga rámbuvrii klokka åtte. Lea miellagiddevaš lohkat. Oainnán Facebookas ahte muhtun lea kommenteren ja jearran: "Iibat giellamáhttu lea ovttaskas olbmo duohkin!?" dehe juoidá dien guvlui. Somá lei goit lohkat, mu mielas. Ja go logan "allaskuvlagiela" birra, de gal čaimman veaháš; lea buorre ahte allaskuvllas lea dakkár rámpi, ahte mis lea buorre giella goit, dehe ráinnas giella. Nei, buorre giella fal. Ja dien dáfus maid ráinnas, várra.

Mu rumaš lea odne váiban, muhto lea hui buorre dovdu. Livččen hálidan dávjjit mannat rave partiin, lea beanta buoret hárjehallan go beallemarathona viehkat :)

Girjjis maid logan

"Turister ser annorlunda ut, mera rovdjursaktiga." Mun dál logan Stina Aronsona novealla "Och broderskap" girjjistis Sanningslandet. Lei várra buorre čilgehus. Go lohken dan de bođii jurdda millii ahte mun han ferten čállit juoidá juohke girjji birra, čállit juoidá juohke novealla birra, maid logan. Ii go dat lea diekkár mii sáhttá veaháš somá maŋŋil, lohkat mu jurdagiid iešguđetge girjjiid birra. In áiggo gal nu guhkes deavsttaid čállit, muhto dušše muhtun sániid. Nu go dát sitáhtta, vai mun muittán. Turister ser annorlunda ut, mera rovdjursaktiga.

Ođasmahttin 00:40. - Om man verkligen vill lära sig en sak så måste man ta det heligt. Vad det vara må. - Heligt är ett stort ord, sa hustrun. - Lära är ingen småsak, svarade mannen. Ja de čállosa loahpas: Kanhända han plirat på eldröken, som är ett narri av drömmar och gyckelbilder. Diesa mun liikon. Aronson gal lea čeahppi. Lei čeahppi.

Jurdagat seaŋgarávddas

Šaddá dušše oanehaš ášši odne. Mun hálidan nohkkat. Muhto go muhtun nieida álggii čállit mu Facebookseaidnái norbmakritihka birra, de jorret jurdagat, ja munnje eai boađe nahkárat. Norbmakritihkka. Mun in šat goassige geavat sáni. 2004-5 gal ledjen sihkkarit hui norbmakritihkalaš. Dál in leat šat. Dehe mun in dieđe. Álggán jurddašit nu ollu. Jurddašan vel Anton Hoëm maid. Son logaldalai iežas ođđa girjji birra mannan vahkus, allaskuvllas: Sosialisering - kunnskap - identitet. Buorre girji, muhto logaldallan lei ain buoret. Mun ferten dan muitalit dien niidii. Allaskuvlla ruovttosiiddus beassá vel gullat logaldallama, go báddejuvvui.

Vihken odne, guhkes mohkki. Lei buorre. Muhto bealistan balan dál ahte oađán menddo guhká ihttin, ja mis han lea čoahkkin diibmu 09:00. In oaččo gal maŋŋonit, in ihttin (dehe odne, go diibmu lea juo 00:43). Láven gal oađđit guhká go lean trimmen. Rumaš dárbbaša dalle oađđit...

Dárbbašan veahki eallit

Muhtumin dovddan ahte dárbbašan veahki eallit. Mus lea nu unnán kontrolla buot dáid beaivválaš diŋggaid badjel. In nagot daid dahkat nu go livččen galgan dábálaš servodatoasseváldin. Mun in nagot fokuseret, mun gávnnan eará diŋggaid bargat, mat mu mielas orrot vuohkkáseappot juste dál, mahkáš.

Go barggus geahččalin čilget mu váttisvuođaid moadde vahku dassái muitalii mu kollega ahte son dovddai typa, ahte son dovddai "dáiddáriid", maidda visseslágan barggut leat hui váddásat. Na okei, dat lea dieđusge jeđđehussan ahte gávdnojit earát main leat váttisvuođat. Muhto dasto ferte dieđusge jearrat manne dat lea nu váttis daidda olbmuide, ja jus lea dohkálaš. Lea go nu ahte dáiddárat dovdet ahte dát barggut, mas dás lea sáhka (máksit rehkegiid, deklareret jna), leat menddo álkkit, ja ahte gávdnojit eará geat sáhttet daid bargat, ja ahte dan dihte sii eai gille? Vai lea go duođas nu ahte sii eai máhte oahppat? Mun jáhkán ahte lea vuoruheami birra sáhka. Mun in gille oahppat visot. Mun lean vuoruhan muhtun diŋggaid, mun lean válljen bidjat mu návccaid visses bargguide. Ja danne in nagot ge visot eará oahppat.

Lea ollu maid sáhttá dán birra čállit. Mun guldalan albuma Darkness On The Edge Of Town, maid Bruce Springsteen báddii 1978, jagi go mun riegádin. Gulan "Adam Raised A Cain" ja eará hitsaid, ja nu loavttán dáppe mielli nalde.

Ođasmahttin 22:00. Dál mus lea ođđa teoria. Váttisvuohta lea ahte jurddašanmálle lea nu earálágan dáiddálaš bargguin go muhtun kontorbargguin. Jus olmmoš lea hárjánan bargat nuppi vuohkái, de sáhttá váttis nuppi ges bargat. Jus dáiddár láve ieš mearridit mii lea riekta, visses rámmaid siskkobealde, de sáhttá leat hui váttis go dáiddár doaivu ahte gávdno dušše okta riekta nuppi máilmmis. Ja dan dihte lea nu bálddonas. Nei, mun in dieđe doallá go.

Ođasmahttin 22:15. Gal mun jáhkán ahte buohkat sáhttet oahppat visot, jus beare gávdnojit buorit oahpponeavvut. Ja jus dáiddálaš olbmot eai gille oahppat, de dat lea juogalágan badjelgeahččanvuohta, ii go leat? Ferte leat. Bággu. Vaikko ii dovddo riekta dan čállit.

Ođasmahttin 22:41. Jag saknar något grundläggande. Dat dat lea jurdda mii beahká lagabui, dat dat lea dovdu mii hálida celkojuvvot, mii hálida olggos. Mun váillán juoidá dárbbašlačča ja vuđolačča. Dat dat lea dovdu. Balddihahtti dieđusge. Mus váilu juoga maid olmmoš dárbbaša jus áigu eallit. Huffá. Mun gal dieđán ahte mun dál human ruskkaid, ja ahte dát ii leat áidna duohtavuohta. Mun galahal dieđán ahte dát ii leat go mu dovdduid stoahkan muinna. Dát ii leat duohta. Mun lean čeahpes olmmoš gii nagodan buot diŋggaid oahppat. Muhto. Mus lea vel ollu oahppat ovdal go doaimman áibbas riekta bures. Mus lea ollu čorgenbargu, ja ollu kvalitehtasihkkarastinbargu mii báhcá, ovdal go diŋggat leat ortnegis. Ollu bargu. Ja mun lean váiban. Sávvamis birgen geasselupmui. Mus lea ára geasseluopmu dán jagi, ja mun lean váldán ollu vahkuid, nu ollu go vejolaš. Diibmá ii lean dilli nu ollu váldit, ja mun jáhkán ahte dat ain vuhtto mus. Mus lea mánu geahčen luopmu. Gal mun dál ceavzzán dassážii.

Lean nu guorus doppe siste.

Ođasmahttin ihkku 00:40. Visot manná veaháš buorebut dál. Mun lean veaháš čorgen, ja mun lean gávdnan dien unna alit máksináđa, mii lei láhppon. Lean de máksán muhtun rehkegiid. Ja visot de dovdo buorebut. Lean maiddái váccášan mohki. Váibmu lea muhtun muddui gahččan sadjái. Fine.

Berit Margrethe Oskal ja "Eamifámut"

Dá lea maid ođđa video, mii odne lanserejuvvui. Eamifámut. Hui buorre luohti. Ja somá oaidnit video dasa, vai oažžu muhtunlágan govvadusa juoigis, go juoigá.

Seamma geavaheaddjis gávnnan eará video mii lea hui suohtas. Lea filbmejuvvon diimmáš beassášfestivála Sámi Grand Prixas, ja lávlunjoavku lea Čin-Čin. Lávlaga namma lea vissa Beassáš-boogie. Sveŋge bures :)

Geavahuvvon lášmmohallannásttit

Patrik Sjöberg lea Ruoŧas träden ovdan muitalit maid lea vásihan iežan hárjeheaddjis. Lea dieđusge buorre ahte son lea duostan muitalit. Lea oalle issoras historjá, muhto dat lea gal dán máilmmi duohtavuohta. Ráves olbmot geavahit vuollejahkásaččaid seksuálalaččat. Nu lea muhtumin. Ja pedofilat dáidet dieđusge oaidnit vejolašvuođa beassat láhkalaga spoartta dehe eará searveeallima bokte. Váhnemat fertejit doallat čalmmiid rabasin.

Loga olles ášši dá:

http://www.dn.se/sport/viljo-kallade-det-vetenskapliga-test

Långfil, mii son dat lea?

Osten långfil go ledjen Ruoŧas, 1000 g. Norrmejerieriid buvtta. Lea nu somá borrat långfil. Hui ártegis buvtta, jus jearat mus.

Ihkku lástejin vulos Spotify iežan dihtorii, ja dál lea mus 20 diimmu guldalit nuvttá. Dan maŋŋil in riekta dieđe. Mus lei nu miella guldalit Bob Dylanii go bohten ruoktot ikte.

Odne lea maid čáppa dálki. Mun lean guhká oađđán. Muhto dál lean lihkkan, ja káfe vuoššan.

Lei somá ikte. Ledjen olgun hoteallas, ja doppe ledje vel máŋga eará. Somá oaidnit olbmuid ja juohkit muhtun sániid daiguin, gullat maid dat lohket. Juhkat ovtta vuollaga, šaddat oaivvážis.

Bob Dylan - Things Have Changed

I used to care... But things have changed. Dat ii leat nu váttis any more. Mun birgen. In gille váivvášit. I used to care, but things have changed. Mun lean sihkkarit dán video juo ovdal bidjan iežan bloggii. In mun muitte jur juste maid deike bijan. Mus ii gal leat seamma dilli go sus. Ii leat makkárge nisu dáppe mu čippis. People are crazy and times are strange. I used to care but times have changed. Dáppe Guovdageainnus ii várra gánnát oahppat dánsut. So there are (probably) short cuts. Muhto mun in dieđe makkárat. Na juo. People are crazy and times are strange. I used to care but times have changed. Mun mannen ruoktot. Dat lea ok. Dat lei várra buot buoremus, in mun diehtán eará. I used to care.

You can't win, with a loosing hand
I feel like falling in love with the first women i see.

Well well. I used to care, but things have changed. Mun in riekta dieđe. In gille hoahpohallat.

Guldalan ja guldalan

Mun guldalan ja guldalan. Geahččalan ipmirdit. Iskkan, guorahalan. Gal mun juoidá gal lean dál ipmirdan. Muhto makkár jurdagiid ja makkár oaivviliid galggan dál váldit mielde? Mun lean čállimin árvvoštallamiid muhtun CD-skearruide, ja dat ii leat álo nu álki diehtit mii lea mii - mii lea dehálaš ja mii ii čága. Ja juohke háve go guldala, de gullá eará kvalitehtaid.

Maiken Kemi - Manne don givssidat

Gea dá bođii ođđa lávlla nehttii. Biddjui YouTubii odne. Manne don givssidat? Na dat lea jearaldat. Lávlun lea Maiken Kemi. Somá gullat.

"Barndomsresan"

Logan girjji. Oađán guhká, boran noazit, logan girjji. "Sanningslandet". Stina Aronson lea ohcan ja gávdnan nu čáppa sániid. Sanningslandet bođii 1952. Lei su maŋemus girji. Mun logan dan nuppi novealla: "Barndomsresan". In mun dieđe lea go nu erenoamážit buorre. Muhto das leat čáppa sánit. Ja de vuhtto muđui ge - ja dát lea sihkkarit hui dehálaš, dat lea várra jur dán dihte mun liikon girjái - ahte čálli lea ohcci. Son čállá nu amas áššiid birra. Dat eai leat dakkár diŋggat, maid don beaivválaččat digaštalat. "Jag förnam det med min barnklokhet." "Det var en halvklar, ostädad sommarsöndag med pipigt förtunnat ljud." "Men samtidigt sved det i halsen av besvikelse och jag aktade mig noga att föra hemligeheten vidare." "Men vi halvsprang ändå över spåren som ängsliga människor gör."

Dehe nu go dás:

Jag var fem år på det sjätte. Den där dagen gick vi på en väg som var halvt om halvt en förstadsgata. Jag hade en ny sommarhatt med en spräcklig snodd runt kullen. Den gjorde mig medveten om mig själv på ett sällsamt klådigt sätt. När jag försökte sakta efter lite för att fingra på den nya hatten sa min fostermor att vi måste skynda oss. Hennes grepp om min handled hårdnade varsamt. Men handen förblev rymlig som om man kunde bo i den hel och hållen. Hon var en lång mager kvinna och gick med lutande hållning av att vi strävade framåt. (Aronson: Sanningslandet, s 15-16)

Ja vel dás:

Till sist stack flickan fingret under hakan och gjorde en knut på sitt hattband. Jag gjorde ögonblickligen en likadan knut på mitt. Det var tecknet att vi kunde blivit vänner och ritat en cirkel omkring oss. Vi var jämnåriga som man egentligen bara är i barndomen. Jag hann se att flickan hade en likadan glugg fram i munnen som jag. Sen snodde hon runt och flög iväg till sitt sällskap. Hon såg sig inte om. Mamma ropade mig i namn och pekade utåt barngården. Tåget bullrade in tätt bakom glasdörrarna. Det var första gången jag hade känning med de missade mötenas roll i livet. För mig hade den en smak av falskspel. Jag var för liten att tänka den tanken i ord. Men den kröp i huden på mig som kylan efter ett svettbad. Jag frös ett tag innan känslan gick över. (Aronson, Sanningslandet, s 18-19)

Odne lea čáppa dálki. Mun basan biktasiid. Lean plánen fitnat barggus, muhto in dieđe gillen go. Livččii nu ollu čorgenbargu dáppe iežan luhtte.. Ja mun dušše oađán. Ja bloggen. In ge gille ge borrat albmaládje. Dál galggašin goit nagodit káfe vuoššat. Tráktoris, vai manin dat lávejit dáppe Vuonas gohččodit min kaffebryggare? Tráktar?

Lea muđui hui somá ahte speallu lea čalmmustuvvon Ávviris dán vahku. Duorastaga lei máilmmi fiinna artihkal, mas ledje máilmmi fiinna govat. Ovtta govas oidnon mun logaldallamin spealu birra. Nuppi govas oidnojit olbmot speallamin. Ja teaksta lei maid hui movttiidahtti. I wish I could supply it, or something. Vare livččen sáhtán bidjat dan kopia deike...

Go Giellaspeallu ná boahtá oidnosii de beasan mun vuoiŋŋastit. Dovdu lea: Dál lean ožžon veahki, ja mun de beasan vuoiŋŋastit, in ge dárbbaš dál stresset in spealuin in ge eará ođđa prošeavttaiguin. Čuoččui ahte Giellaspeallu lea doaibma mii lea menestuvvan. Dat lea buorre gullat. Mun dovddan ahte buot deahkit iežan čielggis lihkadišgohtet. Dat dego besset luovusin, veaháš. Mun lean nu čavgen daid, mun lean nu pressen iežan. Dál galggašin láhttet eará vuohkái, luvvoseappot.

Ođasmahttin 15:06. Mun dál jurddašin ahte mun han ferten álgit stretchet čielggi buorebut. Go lean viehkan ja nu ain. Dat lea sihkkarit dan dihte dat lea nu váiban, go mun in leat dan albmaládje vanahallan.

Ja de nubbi diehtu. Mun lean dál bidjan tráktara johtui. Lean boran láibevajáhasa. Muhto in leat vuos ollen olggos.



Ođasmahttin 15:50. Jugadettiin nuppi káffegohpu boahtá ránnjá beana... juo, muhto mot boahtá? Dat ii gal boađe vácci, go leat njeallje juolggi. Ii ge boađe ruohtti, go dat dušše lávke dán guvlui. Mot nu leš, bođii gal deike dán vissui, ja dat lei hui somá. Fiinna beana!

(Maŋŋil gulan márkanis ahte beana várra bođii šluŋkkat?)

Velledit soffái

Odne livččii leamaš vuolgga Gárasavvonii. Mun mearridin ahte mun in sáhte. Ferten geahččalit veaháš čorget iežan eallimis ovdal go sáhtán eanet mátkkoštit. Lea leamaš nu ollu, ja dál ferten gal muhtun bargguid bargat dáppe iežan luhtte. Lean velledan soffái. Leamaš guhkes beaivi.

Gárasavvonis leat Sámi jienat.

Mun in láve goassige juhkat vuollaga go lean akto ruovttus. In dieđe riekta mii lea sivva dasa, gánske muittuha alkisii. Dál lean rahpan ovtta vuollaga, man jugan nudeliidda. Váibban dieđusge. Leamaš guhkes beaivi.

CD-čuojaheaddjis lea ođđa skearru. Mus lea bargun dan árvvoštallat. Lea váttis árvvoštallat eará olbmuid dáiddalaš bargguid. Álggus várra geahččalan ipmirdit daid, geahččalan liikot daidda. Jus nagodan. Juo. Muhto mun in sáhte dušše liikot visot. Mun rievtti mielde in liiko visot. Gal dat dohkke. Visot. Muhto. Dat ii leat dego Madonna. Ii leat Kiss. Ii leat Pet Shop Boys. Leamaš guhkes beaivi.

Dieldanuorirovi Kro og Hoteallas...

Lean Skániin. Várdobáiki lágida giellaguovddážiidda čoahkkima, ja mun lean bovdejuvvon muitalit Språkspeleta/Giellaspealu birra. Gudni munnje dieđusge. Ja hui miellagiddevaš. Manai hui bures. Ja birrasat leat muđui hui fiidnát dáid guovlluin. Ja somá oahpásnuvvat ođđa olbmuide. Lyksus-dilli. Ja speallu johtá bures. In lean váldán doarvái ollu mielde, gusto...