Diehtibehtet go mii lea dál geavvan? Mun in šat muitte šuoŋa mii gullá Noaiddi luohtái (Guovdageaidnu varraniibi...). Dat lea dáhpáhuvvan ovdal. Ahte mun vajálduhtán šuoŋa, ahte mun in deaivva rievttes tuvnnaide. Doallá go deaivása ahte skálat, man vuođul luođit leat huksejuvvon, leat veaháš earálágan go dat skálat, man vuođul lávlagat maid mun lean mánnán oahppan leat huksejuvvon? Mun in jáhke ahte dies lea sivva. Kánske lea nu ahte mun láven muitit šuoŋaid easkka go lean daid sáksofovnnain čuojahan... Dalle han sáhtán daid čuojahit vaikko in muitte nu bures. Shit, šit, mun ferten dál gávdnat vuogi, mot sáhtán muitit luđiid šuoŋaid.
Ođasmahttin 1. Dál bođii fas ruovttoluotta. Ja mun lean ollen jurddašit muhtun minuhtaid dál, ja mun lean, goit gaskabottosaččat, mearridan ahte mun in áiggo seaguhit sáksofovnna dása. Áiggun geahččalit oahppat juoigat juoiggadettiin, in ge váldit eará čuojanasa veahkkin. Áiggun geahččalit. Sáhtášii ákkastallat ahte mun dál in leat rationealla, go mun in geavat buot sihkkarastinvuogádagaid. Muhto mun hálidan geahččalit juoidá ođđasa. Ja ágga dasa lea dieđusge ahte buot deháleamos lea ahte lea somá. Ii leat nu dehálaš man ollu don máhtát, man ollu don muittát, man ollu don nagodat speallat. Dat mii lea dehálaš lea ahte leat hástalusat maidda liikot. Ja dalle han heive seamma bures geahččalit muitit "oaivvi siste", čuojanasaid haga.
2011/04/29
Vappu Levis
Diibmu manná. Gea die, mus lea video, dehe rievtti mielde dvd, maid lean luoikkahan. Bázo. Lean gullan ahte lea erenoamážit buorre, ja áiggun dan geahččat. Go lea dilli. Ii leat goassige dilli. De lea. Muhto hárve. Lea nu unnán áigi. Válddán ollu, menddo ollu, bargguid badjelassii. Dán vahkkoloahpa lea Vappu, dehe nu go Ruoŧas lohkat: Valborgsmässoafton, sámegillii várra: Valborgmeassoruohta (kommentáras ohppen ahte lea Válbormeassoruohta, gč vuollin). Jus lea ihttin. Juo, ihttin fal, maŋemus beaivvi mánus. Ja mii de dollet Supmii. Norggas ii ávvuduvvo. Dálvi lea nohkan giđđa lea boahtán, dan mii ávvudit. Boaldit visot maid eat dárbbaš šat. Boares gálvvuid mat leat billašuvvan dálvvi mielde. Mun válddán bargguid maid in livčče várra galgan váldit. Muhto liikon bargat. Lean buori forpmas. Buoret. Lean oađđán ollu. Lei dehálaš. Olmmoš lea nu ođeš giđđat, nu go mu kollega logai munnje odne, go maŋit jovden bargui. Guldalan Johan Kitti boares albumii, Dovddut. Násttážan gal lea albma hitta. Son lávlu olggos, diet Johan. Mun ferten gal lohkat ahte dat lea buorre. In mun várra liiko visot dán skearrus nu hirbmadit, muhto das leat čuoggát, main ii beasa, ja okta guovddáš čuokkis lea ahte son sátse nu 100-proseanttalaččat, ja dat mielddisbuktá muhtunlágan friddjadovddu. Muhto mun in dál sáhte nu ollu smiehttat ja čállit ja formuleret su skearru birra. Mus leat eará skearrut, maid galggan árvvoštallat Samefolketis. Lea hui somá. In leat vuos gullan visot. Guldalan muhtun boares juoiganskearruide, vai mus lea vuođđu buohtástahttit ođđa skearruid. Muhto. Mun livččen gánske galgan baicce bassat lihtiid. Go lean reaissus leamašan, de in leat ollen dahkat dan. Ja ihttin mii han dollet Levii ávvudit Vappu.
2011/04/28
Otto Jebensa luhtte Troanddimis
Mun gosan, in dieđe mii dat lea. Mun ledjen mátkkis, lei hui buorre. Finaimet Troanddimis, Otto Jebensa (93) ávvudit ja su girjji almmuhit. Det rettshistoriske og folkerettslige grunnlag for eiendomsretten til grunnen i Indre Finnmark. Bođii olggos Dieđutgirjin, Allaskuvlla hálddus. Lea buorre girji, mun lohken dan. Lohken jođánit, ja mun in muitte gal juohke sáni, muhto geahččalin beassat čađa, vai ipmirdin man birra lei sáhka. Sus lea leamašan stuorra váikkuheapmi Norgga juridihkkii, son lei duostil ja dajai maid oaivvildii go lei advokáhttan. Oaivvildii ahte sápmelaččain ja boazodolliin lei riekti geavahit eatnamiid Finnmárkkus, ja ahte Stáhtas ii lean buot rievttit. Álggus lei su oaivvil amas earáide, ja son meannuduvvui dissidentan. Odne lea su oaidnu oalle etablerejuvvon ja eatnasat čuvvot dan. Muhto mun in áigon odne hupmat aivve fal Jebensa birra. Galgen vel juoidá eará dadjat. Ahte mus lea eanet ja eanet miella oahppat juoigat. Mun áiggun muhtun luđiid oahppat. Lea nu somá. Odne gávdnen teavstta "Guovdageaidnu varraniibi", dehe rievtti mielde dajahusaid mat gullet luohtái, in mun dieđe lea go luođi namma jur "Guovdageaidnu varraniibi" muhto várra. Nils Jernsletten ja Iver Jåks lea váldán dán luođi mielde girjjisteaskka "Dajahusat", man luiken girjerádjosis. In dieđe lea go lohpi čállit dajahusaid dákko, muhto nu dagan. Amma lea lohpi siteret, jus beare muitala maid sitere!?
Mun dál šadden ieš heivehit stávenvuogi, go girjjis lea boares vuogi mielde čállon. In leat áibbas sihkar šattai go visot riekta.
Otná jearaldat lea dasto: Gos lea Guhkesnjárga?
Guovdageaidnu varraniibi
Kárášjohka goargočoarvi
Ohcejohka skoarremuoddá
Boazolbmát, Buolbmát láhkačuorvi
Unjárgielda rámbi rámbi
Guhkesnjárga gieibmeboldni
Giehkirnjárga gáđašváibmu
Mun dál šadden ieš heivehit stávenvuogi, go girjjis lea boares vuogi mielde čállon. In leat áibbas sihkar šattai go visot riekta.
Otná jearaldat lea dasto: Gos lea Guhkesnjárga?
2011/04/25
Att lära sig att vara snäll mot sig själv
Sáhttá ollu oahppat dán máilmmis. Mun dávja jearan alddán lea go jur bággu oahppat ná ollu. Go mun hálidivččen baicce vuoiŋŋastit ja seastit návccaid.
Okta ášši maid ferte oahppat go boarásnuvvá lea ahte lea dehálaš leahkit siivui iežas ektui. Ii ábut presset iežas juohke guvlui ja meannudit iežas dego muhtunlágan diŋga mii gierdá visot. Jus nuorravuođas lei dakkár diŋga mii gierddai visot, de sáhttá dieđusge orrut váivi álgit meannudit iežas dakkárin mii ii gierdda visot, muhto dat ii ábut. Olmmoš ferte áiggi mielde oahppat ahte ii leat dušše somát, muhto sáhttá vaikko buoret nai, ordnet diŋggaid iežas luhtte nu ahte buorit muittut bohtet millii. Dehe mun in dieđe. Muhto jus mus ovdal lei dakkár askehta-ideala, de lean dál álgán jurddašit ahte mun várra ferten veaháš heivehit iežan diŋggaid ja iežan eallima, vai geahppu. Mun dárbbašan dan, jus galggan olbmuiguin gulahallat ja ieš loaktit áiggi.
Okta ášši maid ferte oahppat go boarásnuvvá lea ahte lea dehálaš leahkit siivui iežas ektui. Ii ábut presset iežas juohke guvlui ja meannudit iežas dego muhtunlágan diŋga mii gierdá visot. Jus nuorravuođas lei dakkár diŋga mii gierddai visot, de sáhttá dieđusge orrut váivi álgit meannudit iežas dakkárin mii ii gierdda visot, muhto dat ii ábut. Olmmoš ferte áiggi mielde oahppat ahte ii leat dušše somát, muhto sáhttá vaikko buoret nai, ordnet diŋggaid iežas luhtte nu ahte buorit muittut bohtet millii. Dehe mun in dieđe. Muhto jus mus ovdal lei dakkár askehta-ideala, de lean dál álgán jurddašit ahte mun várra ferten veaháš heivehit iežan diŋggaid ja iežan eallima, vai geahppu. Mun dárbbašan dan, jus galggan olbmuiguin gulahallat ja ieš loaktit áiggi.
2011/04/24
Zombie gii dánse-čuožžu...
Zombie Báktehárjjis. Mun. Juohke eahkeda. In dieđe manne. Geahččalan ipmirdit, muhto in dieđe vuos lean go dahkan makkár ge ovdáneami... Alltså gávnnan go fargga vástádusa. Manne mun šattan zombien juohke eahkeda. Mii dat lea? Dat ii leat albma. Dat ii leat buorre.
2011/04/22
Ola Stinnerbom dánsii ja munnje bohte jurdagat
... ja jearaldagat. Árbevieru birra, Sámi birra. In nagodan daid ovttatmano formuleret, ja danin in beassan jearrat doppe. Mis lei oainnat jearaldatbodda. Maŋŋil bottu lei jearaldatbodda, ja olbmot jerre. Muhto mun in ollen formuleret mu jearaldaga. Dat ledje nu ollu diŋggat. Mus ledje nu ollu jurdagat.
Ola Stinnerbom (dehe Kompani Nomad/Ola Stinnerbom) dánsii Juhlsas ikte. Mii leimmet doppe geahččat. Son juoiggai maid. Ja dánsii. Ja čuojahii trumbbu. Ja dánsii. Bovttii nu ollu jearaldagaid. Mun in áiggo čállit nu ollu, muhto mun sáhtán muitalit ahte ledje jearaldagat Sámi ja árbevieruid birra. Son álggii iežas prošeavtta 15 jagi dassái. Ja son lea dán áigodagas oahppan juoigat maid. Ja su juoigan ii leat nu árbevirolaš, jus jearat mus. Son muhtumin álgá synkopain, omd. Dat han lea pop. Mun in leat goassige gullan muhtun juoigi gii orru jaskat ovttežis ja de álgá synkopas. Son lea váldán juoiganteknihka ja ollu osiid juoigamis, muhto son ii leat váldán visot, ii ge oro miella ge juoigat árbevirolaččat. Son hálida dahkat juogalágan popa.
Jearaldagat ihtet go reasta Sápmi lea nu fokuserejuvvon árbevirrui. Mun measta logašin ahte Sápmi lea árbevierru, ja árbevierru lea Sápmi. Nei, diet ii doala deaivása, muhto dat guokte - Sápmi ja árbevierru - leaba nu garrasit náiton oktii ahte ii leat leaika. Ja dat geat hálidit bargat Sámi ovddas ja Sápmái buorren, dat válljejit dávja árbevieruiguin bargat ja ovddidit. Na ok, muhto gosa dás boahtá de ovdáneapmi? Mun in dieđe, mun ferten jurddašit viidáseappot.
Stinnerbom geahččala maiddái ovddidit Sámi dánssa. Ja dalle son lohká rahpasit ahte sus eai leat makkárge árbevierut, man nalde son hukse su Sámi dánsuma. Son lea geahččalan hupmat Sámi publihkain, dánset sin ovddas ja de jearrat maid dovde.
Na na. Lei ollu jurddašeapmi ikte. Ja dat lea dieđusge buorre. Stinnerbom oažžu min jurddašit. Livččii gal somá oažžut muhtun vástádusaid daidda jearaldagaide. Muhto mun ledjen ila njoahci (!) ja mun in ollen jearrat. Ja dál in dieđe. In gille várra sáddet sutnje mailla. Muhto jus oainnán su nuppis, de áinnas jearan. Son logai muđui ahte lei vuosttaš ja várra maŋemus háve son dánsii Guovdageainnus. Son lea boarásnuvvamin, ja su rumaš ii nagot šat dánset nu gálle jagi vel. Ozai muhtuma gii sáhtášii váldit su barggu viidáseappot boahtteáigái.
Ola Stinnerbom (dehe Kompani Nomad/Ola Stinnerbom) dánsii Juhlsas ikte. Mii leimmet doppe geahččat. Son juoiggai maid. Ja dánsii. Ja čuojahii trumbbu. Ja dánsii. Bovttii nu ollu jearaldagaid. Mun in áiggo čállit nu ollu, muhto mun sáhtán muitalit ahte ledje jearaldagat Sámi ja árbevieruid birra. Son álggii iežas prošeavtta 15 jagi dassái. Ja son lea dán áigodagas oahppan juoigat maid. Ja su juoigan ii leat nu árbevirolaš, jus jearat mus. Son muhtumin álgá synkopain, omd. Dat han lea pop. Mun in leat goassige gullan muhtun juoigi gii orru jaskat ovttežis ja de álgá synkopas. Son lea váldán juoiganteknihka ja ollu osiid juoigamis, muhto son ii leat váldán visot, ii ge oro miella ge juoigat árbevirolaččat. Son hálida dahkat juogalágan popa.
Jearaldagat ihtet go reasta Sápmi lea nu fokuserejuvvon árbevirrui. Mun measta logašin ahte Sápmi lea árbevierru, ja árbevierru lea Sápmi. Nei, diet ii doala deaivása, muhto dat guokte - Sápmi ja árbevierru - leaba nu garrasit náiton oktii ahte ii leat leaika. Ja dat geat hálidit bargat Sámi ovddas ja Sápmái buorren, dat válljejit dávja árbevieruiguin bargat ja ovddidit. Na ok, muhto gosa dás boahtá de ovdáneapmi? Mun in dieđe, mun ferten jurddašit viidáseappot.
Stinnerbom geahččala maiddái ovddidit Sámi dánssa. Ja dalle son lohká rahpasit ahte sus eai leat makkárge árbevierut, man nalde son hukse su Sámi dánsuma. Son lea geahččalan hupmat Sámi publihkain, dánset sin ovddas ja de jearrat maid dovde.
Na na. Lei ollu jurddašeapmi ikte. Ja dat lea dieđusge buorre. Stinnerbom oažžu min jurddašit. Livččii gal somá oažžut muhtun vástádusaid daidda jearaldagaide. Muhto mun ledjen ila njoahci (!) ja mun in ollen jearrat. Ja dál in dieđe. In gille várra sáddet sutnje mailla. Muhto jus oainnán su nuppis, de áinnas jearan. Son logai muđui ahte lei vuosttaš ja várra maŋemus háve son dánsii Guovdageainnus. Son lea boarásnuvvamin, ja su rumaš ii nagot šat dánset nu gálle jagi vel. Ozai muhtuma gii sáhtášii váldit su barggu viidáseappot boahtteáigái.
Guhkesbearjadat
Odne lea guhkesbearjadat, mun oaččun beassášguossi, boahtá Ruoŧas eahkedis, mun ferten de čorget ja bassat dáppe iežan luhtte, mun ferten duođas, in sáhte šat dan hoigadit dobbelii, dál odne dat boahtá, ja dat lea buorre. Eahkedis áiggun festii ja de Báktehárjái fas. Ja dien árbevirolaš juoigankonsertii galggašii dieđusge maid. Gos dat lei? Ja guđe áiggi? Diibmu 18 Báktehárjjis. Joikekonsert - Joik gjennom 40 år. Jubileumskonsert med joikere fra hele Sápmi. Bill: 200.- (ingen aldersgrense) Báktehárji idrettshall. Nu čuožžu prográmmas. Máreha Lásse Lars Heaika, Cecilia Persson, Mikkos Ellen Ánná, Boŋgg' Ánte, Anfissa Agueva ja Domna Homnuk, Anna-Reeta Niemelä, Johan Anders Bær.
- Dát ii leat makkárge rocke-konsearta!
Ođasmahttin 22.4.2011 12:11. Mun ledjen Báktehárjjis mannan ija. Juhken. In bihkkan, muhto oalle. Vuollaga. Kollega neavvui mu ahte dáid beassážiid galggan "juhkat-neavzut-doarrut". Go nu nevvo mu (earát lohke ahte livččen galgan juhkat aistton ja rápmot ja visot, ja dieđihit, ja mii lei vel, mun galgen coggat gávtti ja váldit heargedrosje mii vuodjá gasku márkana ja veallát reagas ja juoigat - sis ledje nu ollu tipssat munnje - mun galgen vissa čállit girjji man namma lei: "Påska i Kautokeino") de vástidin ahte in diehtán ollen go visot dieid bargguid bargat. Ikte ledjen buori forpmas Báktehárjjis. Juhken goit. Ja mus lei measta dilli álgit doarrut. Mun nu suhtten muhtun olbmui. Ja čállen iežan bloggas:
Mun ipmirdan dieđusge ahte olbmot ballet, go leat fiinna biktasiid coggan ja de mun bálkestan vuolabovssa mii cirgu. Bálkestin dan dieđusge vai galggai veaháš party leahkit. In hálidan gal baldit ovttage. Muhto mun sáhtán maŋŋil ipmirdit ahte balle. Dien dáfus šattai feaila. Muhto mun dovden ahte situašuvdna lei vuoigatmeahttun das go mun ledjen addán nu ollu, mun ledjen leamašan mielde huksemin feastta juohke sajis, mun ledjen buori mielas, mun ledjen hui ollu eneršia cirgguhan. Diet nieida gii nu suhtai munnje - mun in muitte makkár giela humai in ge maidege maid dajai, muhto suhtai gal, ja de ledje dievvá earát doppe nai mat gehčče munnje mahkáš dadjamin: "Maid don barggat, diet ii leat buorre!" Ja muhtun logai: "Dát ii leat makkárge rocke-konsearta!" Dalle dollejin ruoktot. Yes yes, dat lei várra buorre. Mun ledjen várra ožžon dan maid áigon. Galggašin várra leat giitevaš dien niidii, gii nu suhtai. In gille goit bivdit ándagassii ovdal go mii leat čielgadan oaččui go oktage goaikkanasa iežas nala.
... And I get so angry. Fy fan. Olbmot leat nu čuorbbit. Mun nu beahttašuvan. Mun ledjen dieđusge vuordán ahte olbmot leat ok. Go leat beassážat. Dehe go leat doalut. Go lea feasta. Mus lei guhká buorre johtu. Muhto de fáhkka. Bođii idiohtta oidnosii. Ja mun mannen ruoktot. Nu suhtten. Fy fan. Ii leat lahka ge dohkálaš. Ii veaháš ge. Ooh, mun nu suhtan. Lea nu feaila ahte sii ožžot mearridit mu eahkeda. Fy fan, dat lea nu heittot. Muhto mun dušše manan, go olbmot doivot ahte mun lean idiohtta, dalle mus ii leat šat mihkkege dadjat, dalle mun in gille šat. Sihkkelasttán baicce ruoktot, ja sávan ahte ihttin šaddá buoret beaivi. Fy. Mun nu suhtan. Oooh!!!! Dat billistii mu eahkeda. Okta nieida. Gii suhtai munnje go bálkestin burkka, vuolaburkka. Dat lei measta guorus, ja lei áibbas heivehuvvon gurasteapmái, heivii hui bures. Čužžun lávddi guoras ja bálkestin dan lávddi nala, juste nu go galgen. Duon guvlui eai lean olbmot, ja mun dan bálkestin. Ja oidnui dieđusge. Ahte lei veaháš vuola vel báhcán burkii, mii de cirggui veaháš duon guvlui. Ja nieiddat geat dan oidne dieđusge suhtte. Mun geahččalin jearrat: Ožžot go juoidá iežat nala? Muhto dat eai hálidan dasa vástidit, go eai lean ožžon maidege. Oo, mun nu suhtan. Mannen ruoktot. Mun in gillen šat eanet. Oađe dearvan! Ja mun sávan ahte mun in dárbbaš gullat šat eanet ruskkaid dáid beassážiid.
Mun ipmirdan dieđusge ahte olbmot ballet, go leat fiinna biktasiid coggan ja de mun bálkestan vuolabovssa mii cirgu. Bálkestin dan dieđusge vai galggai veaháš party leahkit. In hálidan gal baldit ovttage. Muhto mun sáhtán maŋŋil ipmirdit ahte balle. Dien dáfus šattai feaila. Muhto mun dovden ahte situašuvdna lei vuoigatmeahttun das go mun ledjen addán nu ollu, mun ledjen leamašan mielde huksemin feastta juohke sajis, mun ledjen buori mielas, mun ledjen hui ollu eneršia cirgguhan. Diet nieida gii nu suhtai munnje - mun in muitte makkár giela humai in ge maidege maid dajai, muhto suhtai gal, ja de ledje dievvá earát doppe nai mat gehčče munnje mahkáš dadjamin: "Maid don barggat, diet ii leat buorre!" Ja muhtun logai: "Dát ii leat makkárge rocke-konsearta!" Dalle dollejin ruoktot. Yes yes, dat lei várra buorre. Mun ledjen várra ožžon dan maid áigon. Galggašin várra leat giitevaš dien niidii, gii nu suhtai. In gille goit bivdit ándagassii ovdal go mii leat čielgadan oaččui go oktage goaikkanasa iežas nala.
2011/04/20
Ovdal beassážiid
Mun in dieđe ealán go duođas nu buori eallima go muhtumin jáhkán. Mus ii leat gal eará go dát (eallin). Ja danin ii leat eará go duhtat. Ja nu dagan. Láven hui bures duhtat. Mun ealán eallima mii buktá munnje ođđa vásáhusaid. Mun láven duollet dállet beassat lohkat girjji. Ja girjjit gal sáhttet addit nu ollu. Ja mus lea bargu gos oahpan ollu. Mun jáhkán ahte juohke beaivvi oahpan juoidá, vaikko muhtumin lea váttis dadjat jur maid. Mus lea orrun mainna duđan, dat heive munnje ja das lea visot maid dárbbašan. Juste dál galggašin dieđusge dan čorget ja láhti bassat ja lásiid maid. Vai šaddá beassážiidda hui fiinnis. Muhto juste dál in nagodan. Lea leamašan guhkkes bargobeaivi. Menddo guhkki orui. Muhto ok, dál lean ruovttus. Dihtora ovddas bloggedettiin jurddašan ahte eallin lea áibbas ok.
Áibbas ok. Muhto. Visot ii leat buorre. Gávdnojit áššit ja jurdagat ja olbmot mat njámmet mus vuoimmi. Muhtun dakkár áššit dehe jurdagat dehe vásáhusat dehe dilit leat dakkár áššit ja jurdagat ja vásáhusat ja dilit maid in sáhte sivahallat. Dalle lea áibbas ok ahte njámmá mus vuoimmi. Nu go mu olmmái gii jámii. Váivves ášši, ja eneršia gal manná mus, muhto dat lea áibbas ok. Dat han ferte leat nu go lea. Ja mun dohkkehan dan áinnas. Muhto máilmmis leat maiddái olbmot ja áššit ja jurdagat mat eai leat nu go galggaše. Ja dat váibadahttá. Mun fertešin dieđusge muitalit maid mun oaivvildan go nie čálán. Dat lea nu váivi lohkat dákkár teavstta, go ii dieđe man birra lea sáhka. Muhto mun in riekta hálit čállit ge, in goit nu čielgasit. Oidnen ahte muhtun olmmái lei Facebookas ávžžuhan earáid dahkat juoidá. Ahte mahkáš earát dárbbašivčče dan gullat. Ja mun oaivvildan ahte son ieš berrešii juste dien ávžžuhusa čuovvut. Muhto dan mun in gille čállit Facebookas. Buoret čálán dan deike.
Dat lea várra dábálaš minsttar, juste diet, ahte mii ávžžuhit earáid bargat dan maid mii ieža livččiimet galgan bargat. Dehe mii ávžžuhit earáid jurddašit dan maid mii ieža berrešeimmet jurddašit. Dat lea lunddolaš, ja eallin livččii ain buoret, jus in livčče dárbbašan suhttat dákkár diŋggaide. Eallin lea nu ártet. Mun lean ieš ártet. Vuoi vuoi.
Áibbas ok. Muhto. Visot ii leat buorre. Gávdnojit áššit ja jurdagat ja olbmot mat njámmet mus vuoimmi. Muhtun dakkár áššit dehe jurdagat dehe vásáhusat dehe dilit leat dakkár áššit ja jurdagat ja vásáhusat ja dilit maid in sáhte sivahallat. Dalle lea áibbas ok ahte njámmá mus vuoimmi. Nu go mu olmmái gii jámii. Váivves ášši, ja eneršia gal manná mus, muhto dat lea áibbas ok. Dat han ferte leat nu go lea. Ja mun dohkkehan dan áinnas. Muhto máilmmis leat maiddái olbmot ja áššit ja jurdagat mat eai leat nu go galggaše. Ja dat váibadahttá. Mun fertešin dieđusge muitalit maid mun oaivvildan go nie čálán. Dat lea nu váivi lohkat dákkár teavstta, go ii dieđe man birra lea sáhka. Muhto mun in riekta hálit čállit ge, in goit nu čielgasit. Oidnen ahte muhtun olmmái lei Facebookas ávžžuhan earáid dahkat juoidá. Ahte mahkáš earát dárbbašivčče dan gullat. Ja mun oaivvildan ahte son ieš berrešii juste dien ávžžuhusa čuovvut. Muhto dan mun in gille čállit Facebookas. Buoret čálán dan deike.
Dat lea várra dábálaš minsttar, juste diet, ahte mii ávžžuhit earáid bargat dan maid mii ieža livččiimet galgan bargat. Dehe mii ávžžuhit earáid jurddašit dan maid mii ieža berrešeimmet jurddašit. Dat lea lunddolaš, ja eallin livččii ain buoret, jus in livčče dárbbašan suhttat dákkár diŋggaide. Eallin lea nu ártet. Mun lean ieš ártet. Vuoi vuoi.
2011/04/17
Media
Mun dábálaččat in láve nu dárkilit guldalit. Dál lohken Johan Ehrenberga krönika Ruoŧa media birra, mas boahtá ovdan man ollu Bonnier-konseardna eaiggáda. Go gulan ođđasiid mat orrot leamen konspirašuvdnaođđasat, de in láve gillet guldalit. Muhto dán háve guldalin. Lohken krönika lohppii. In áiggo dađi eambbo bargat dehe iskat ášši jur odne, muhto mun jurddašin ahte mun bijan dieđu iežan bloggii goit. Kánske lean álgán nuppástuvvat. Kánske lean ohcamin iežan bálgá ruovttoluotta gurutbeallái - mun gii lean reageren sin vuostá ja doivon ahte mun lean rávásnuvvan. Muhto buot bellodagat leat sihkkarit gávdnan muhtun jurdaga, mii lea buorre.
Krönika: http://dagens.etc.se/kr%C3%B6nika/imperiet
Krönika: http://dagens.etc.se/kr%C3%B6nika/imperiet
2011/04/15
Don Cherry/Blood Ulmer/Rashied Ali
Dán filmma lean nu máŋgii oaidnán. Dat lei oassi ovtta dokumentáras, maid mun ledjen bádden Ruoŧa TV:as, ja mun gehččen ja gehččen. Dál gávdnen oasi das YouTubes. Somá!
2011/04/14
Mun ja bargu, ja muhtun muitusánit
Muhtumin massán fokusa. Dalle in dieđe man ovddas mun barggan. Lea dávja váttis diehtit man ovddas bargá. Eallimis lea juoga mii dagaha ahte eallin joatká. Dat ieš joatká. Eallin hálida eallit. Mun dál in dieđe riekta man ovddas mun barggan. Mun oainnán earáid mat ellet áibbas eará ládje. Dáppe Guovdageainnus. Mun oainnán muhtuma mii ii beroš nu ollu barggustis. Bargu ii leat dasa nu dehálaš. Ja de oainnán iežan, ja munnje lea bargu hui dehálaš. Jur dál lea bargu buot deháleamos mu eallimis. Muittán eará olbmo gii maiddái elii barggus. Son jámii mannan vahkus, ja dat lea lossat midjiide mat báhcit. Lihkus beassat mii hupmat su birra ja min morraša birra. Son maid válddii barggu hui duođalaččat. Mun liikojin dasa, mun rámpon su, go son barggai nu bures. Ja mun ferten gal lohkat ahte mun liikon olbmuide mat barget bures. Dál bođii diet maid galgen lohkat S:ai oaivái, dál dat iđii. Mun galgen lohkat ahte lei buorre ahte son oktii logai munnje ahte allaskuvlii lea buoret jus mun in bargga menddo olu. Lea vuohkkáset jus mun barggan bures juohke beaivvi, muhto in menddo olu. Jus menddo olu barggan, de lea riska ahte mun dušše barggan muhtun mánuid dehe jagiid. Muhto ásahussii lea buorre, jus bázán. Dat dat logai munnje. Ja dál go min olmmái lea jápmán, de logan mun morrašis ahte mun livččen galgan dan lohkat sutnje ovdal go guđii min. Livččen galgan lohkat: Ale bargga menddo garrasit. In dieđe livččii go váikkuhan. Gal son várra oaččui dan eallima maid áiggui.
2011/04/10
Velledit
Manne nu váiban? Mun vudjen kvártta iđđes, dat sáhttá leat sivva go mun dál lean váiban. Vudjen basseaŋggas mii lei min hoteallas Ylläsis. Dan maŋŋil čohkkáimet 3 tiimmu biillas, ja dál leat ollen Guovdageidnui.
Bábir
Oaidnibehtet go teavstta mii čuožžu dán video vuosttaš govas? Be prepared to receive something special. Dakkár teavstta galggašii várra čállit, ii go son dat livčče buorre šekketricksa!?
2011/04/09
Thåström - Om Black Jim
Suomas. Mis lea kursa. Lea hui buorre. Mii ollet čierastit maid. Ja mun ruvvejuvvon čeahpes Suoma ruvvejeaddjái, gii lea dievdoolmmoš ja ii huma go suomagiela. Mun váibban. In leat vuos ollen vuojadit. Thåström ja Carola searvvestalaba muinna hotellanjas. Lea buorre čoahkkin, ja mun jáhkán ahte mun lean oahppan olu.
2011/04/06
Maori-nisu giela birra
Otná aviissas lea artihkal maorinissona Taina Tanguere-McGregora birra. Mun liikon artihkkalii, go Tanguere-McGregor nu deattuha ahte giella lea dehálaš kultuvrii. Mun lean áibbas ovttaoaivilis, ja dovddan maiddái ahte lea dehálaš dán deattuhit, go muhtun olbmot oaivvildit ahte giella lea sullii seamma dehálaš oassi kultuvrras go duodji dehe muhtun ealáhus. Ja dat lea várra duohta ahte giella lea okta oassi kultuvrras. Muhto mun oaivvildan ahte giella lea buot deháleamos oassi. Nu go Tanguere-McGregor. Ná čuožžu:
Astrid Helander lea artihkkala čállán, ja govvateavsttas čuožžu: "Taina Tanguere-McGregor bargá Aotearoa našunála girjerádjosis."- Giela haga ii birge kultuvra
Lohká Aotearoa maorinisu Taina Tanguere-McGregor (70). - Kultuvrra seailluheapmái lea giella buot deháleamos, deattuha son. Taina Tanguere-McGregor lea njálmmálaš muitalanárbbi historihkkár. Juohke sohkagoddi ja sohkagotti joavkkut áimmahuššet ieža iežaset muitalanárbevieru. - Giella addá olbmui gullevašdovddu ja bearraša, go oahppá iežas dovdat maid dáid muitalusaid bokte. Giella lea deháleamos gaskaoapmi muitit muitalusaid, olbmuid ja kultuvrra. Giela haga ii birge kultuvra, deattuha Taina Tanguere-McGregor.
2011/04/05
Lena Philipsson "Unga Pojkar & Äldre Män"
Amma Lena Ph lea veaháš somá!? Mun gal ferten mieđihit ahte mun moddján go gulan dán lávlaga :)
Buorre idja!
Buorre siivos blogg, Mun lean nu giitevaš, go máilbmi lea nu girjái. Mun in leat juohke sekunddas duđavaš ja ilus, in lahka ge. Muhto duollet dállet dovddan ahte mun oahpan juoidá dehe ovdánan dehe gulan juoidá dehe oainnán eará gii ovdána dehe vásihan eará buori dán máilmmis. Mus ii leat gal nu olu lasihit odne. Lea čáppa ilbmi leamašan. Beaivváš. Mii čuoiggaimet muhtun čuođi mehtera ja dolastalaimet. Bessen maiddái skuhtera geahččalit. Lei somá. Muohttaga nala ráhkaduvvo cuoŋo juohke iđida, ja Ville de beassá cugŋo nala sihkkelastit eanu rasttildettiin. Lea hui vuogas. Ruoktot šattan vázzit, hoigadettiin sihkkela, muhto dat lea okei. Iđidiid, go lea hoahppu bargui, beasan sihkkelastit :) Eallin lea hearvái. Olbmot leat hearvát. Kollega sávai munnje lihku dreassain, odne, vaikko son ii lean oaidnán dreassa. Na son lei gal oaidnán dreassas govaid mat leat dán bloggas. Hui somá! :) Buorre idja!
2011/04/03
Modebloggár :)
Danmárkkus gávdnen Ruoŧa gávppi, mas ledje čáppa biktasat.
Namalassii Tiger of Sweden. 
Mun lean ovdal oastán Tiger of Sweden-kostyma, de danin dihten ahte hápmi heive mu rupmašii. In leat goassige gal eará dreassa oastán go Tiger of Sweden, muhto go ledjen duđavaš dainna ovddeš kostymain, de jurddašin ahte geahččalan nuppis vel.
Ja dat manai nu bures. Ja mun gávdnen sihke slipssa ja báiddi seamma rámbuvrris. Boahkána gávdnen gasku Københámmana, in ge muitte rámbuvrri nama. Gávpotbárdnin dat gohččodit mu go ná gávppašan...
2011/04/02
Ođđa brillat Københámmanis
Mus lea nu ollu muitalit. Mun lean mátkkoštan. Lean earret eará fitnan Köpenhámmanis.
Doppe osten beaivelásiid. Rámbuvrri namma lei Magasin.
Mun osten daid buori áiggis ovdal Sámi Ski Race. Odne serven Saami Ski Racii, 60 km-variánttas. Lei lossat. Hui fiinna 3 miilla álggus, muhto dan maŋŋil ii lean šat seamma somá. Čuigen klassihkalaččat, ja go láhttu ii vuhtton (lei hui ollu biegga, ja muhtii vel), de suhtten. Mun jáhkán ahte buohkat mat čuige klassihkalaččat muhtun muddui suhte. Muhto mun in dieđe. Rievtti mielde dieđán ahte dušše mun suhtan nu go mun suhtan.
6 miilla válde 7 diimmu ja 30 minuhta, Neakkilis Guovdageidnui.
Subscribe to:
Posts (Atom)