Rocky

In riekta dieđe ipmirdin go riekta, muhto lei juoga, lei veaháš somá.
http://www.pastan.nu/bloggen/kategori/17

Lea go lohpi juhkat guokte gohpu?

Jurddaš man ollu máná eallimis lea gielddus ja lohpi. Dat ain čuodjá oaivvis, vaikko mun lean 32 dál, ahte ii leat lohpi juhkat go ovtta gohpu O'boy. In dieđe livččii go čáhkan eambbo unna mánáža rupmašii, muhto das ii lean dan birra sáhka, mii čáhká ja mii ii. Lei hupmu lobi birra. Oažžu go juhkat guokte gohpu? Lei dieđusge dalle veaháš geafit máilbmi. Lei várra dan dihte. Dál mun almmá problemaid haga sáhtán juhkat guokte-golbma gohpu, mus lea várri, mus lea mielki, mun osten Remas odne. Muhto in mun juga gal golbma gohpu. Dat ii leat vuogas. In dieđe manne. Guokte gal oaččun juhkat. Muhto juo go vuosttaš mielkki leiken gulan jearaldaga lea go lohpi juhkat guokte gohpu. Dat lea báhcán oaivái mánnávuođas.

Viehkki

Viegan. Viegan 53 minuhta. Ja de boran. Láibbi. Leverpastejain. Ja sáltegurkka. Dál lean váiban. Ikte maid vihken, muhto in seamma guhkás. Dál lea áigi dušestit. Ja mannat nohkkat. Radio speallá musihka eará jahkečuođis. Beethoven, jáhkán. In ge muitte maid logai. Juo, "Beethovens femma", nu vissa logai.

Mun vihken nu garrasit ahte bávččaga vel veaháš. Julggi vuolde, ja eará sajiin maid.

Mun gávdnen somás sáni. Diehtibehtet go maid mearkkaša?

Otná sátni: Bearbbil, bearbbálat.

Sámi luonddoipmárdusat

Oidnen Facebookas tipssa. Ole Henrik Magga doalai dákkár sátnevuoru go Naturvernforbundetis lei čoahkkin mánu áigi.

http://naturvernforbundet.no/finnmark/informasjon-til-organisasjonen/ole-henrik-magga-samisk-natursyn-article23680-2066.html

Sotnabeaivi teáhtermuittuiguin

Lea nu ollu maid galggašii ollet. Muhto.

Lean bláđestan čađa girjji Muitaleddjiid maŋisboahttit, man Veli-Pekka Lehtola lea čállán Beaivváš Sámi Teáhtera birra. Hui somás lohkamuš. Girjji loahpas lea listu mas buot Beaivvášbuktagat 1981 rájes gitta 2006 rádjái leat namuhuvvon, ja vel neavttárat ja lávdehuksejeaddjit ja bagadallit. Lea maiddái fiinna govat olles girjjis. Miellagiddevaš oaidnit daid olbmuid maid namaid lean oaidnán. Buorre kapihtal mii meannuda dáža-sámi váttisvuođaid lea maid dán girjjis, mas earret eará Håkon Issát Vars ja Alex Scherpf digaštallet Teáhtera bargiidpolitihka - galget go bivttasgoarrut leat sápmelaččat vai dážat? Ja nu ain.
Ollu oahpes olbmot leat namuhuvvon girjjis. Mun in diehtán ahte nu ollugat dálá Sámi servodaga kulturbargit leat leamašan mielde Beaivváža iešguđet čájálmasain. Dákkár ávvugirjjis bohtet buotlágan diŋggat oidnosii. Geahčči oažžu buori gova teáhtera barggus jagiid mielde, jáhkán. Lean ilus ahte bessen dán čáppa girjji lohkat. Ožžon girjji skeaŋkan bearjadaga go Kulturviesus lei vuosttaščájálmas Min duoddarat III-bihtás, mii ovdal lea 1981:as ja 1983:as čájehuvvon. Nils Gaup lea dahkan hui buori barggu dán háve. Čeahpes lávlut nu go Nils Henrik Buljo ja Iŋgá-Máret Gaup Juuso dahke dán čájálmasa succé:an. Nicko deaivá visot. Vuosttaš tuvnna rájes. Iŋgá-Máret lea maiddái erenoamážit čeahpes lávlu. Go son lávlu, de šaddá gullat :) Ja dasa lassin leat eará neavttárat dán čájálmasas mat leat čeahpit, ja buorit musihkkarat ja visot. Čáppa biktasat, čeahpes dánsejeaddjit, čeahpes plakáhtta hábmejeaddji ja vuoiddashámat ja nu ain. Somá oaidnit. Boahtá áibbas čielgasit ovdan ahte Beaivváš lea juoga buorre, juoga earenoamáš, juoga mii lea menestuvvan. Jus muhtumat leat jearran mii son diet Beaivváš lea, lea go duođaid buorre Sápmái, váikkuha go oppanassiige, de jáhkán ahte dán bihtá maŋŋil lea boahtán ovdan ahte Beaivváš lea buorre. Buorre nu go buorre feasta :)

Ieš bargen moatti diimmu Ruoŧagielveahkkin dán buvttadeamis, ja dan dihte ožžon giitosa (mu namma lea mielde prográmmas maid, lea hui somá!!!) ja skeaŋkkaid maŋŋil čájálmasa: lávkka dievvá diŋggat. Girji lea hui buorre. Allaq-skearru lea veaháš ártet, in dieđe riekta maid mun galggan dainna. Lean dušše oktii guldalan. Ledjen oalle kritihkalaš bihttái go bođii. Oaččun dál vejolašvuođa guldalit dárkileappot. Dat lea buorre. Kánske viissun dainna.

Ožžon maiddái stuora káfegohpu, mas odne lean juhkan. Ja vel peanná, mas čuožžu http://www.beaivvas.no/ ja mii doaibmá hui bures. Diŋggaid ovddas lean nu giitevaš :)

Govaid lean viežžan Beaivváža ruovttosiiddus. Lea Nils Henrik Buljo ja Iŋgá-Máret Gaup-Juuso. In dieđe gii lea daid govven.

Ođasmahttin 18:02. Mun bidjen Allaq-skearru jorrat oktii vel. Ja dieđát go maid? Dán háve lei mihá buoret. Dán hávi guldalin sániide. Fuobmájin ahte ii leat musihkkaskearru, muhto eambbo muitalanskearru, ja danin dat doaibmá maid. Somá!

Nunavuta ođđasat

Siv Kare lea álggahan blogga, mas áigu muitalit iežas fearániid birra Nunavutas, Kanadas. Lean bidjan su čujuhusa iežan blogglistui, vai beasan su čuovvut :)

http://sivkare.blogspot.com/

Googleohcamat

Gávdnen DN:as dieđuid mot galgá oažžut iežas ruovttosiiddu oidnot. In leat ieš geahččalan nu olu oažžut iežan ruovttosiiddu boahtit oidnosii, muhto galggašii várra geahččalit veaháš muhtun beaivvi. Fertešin omd ođasmahttit dan dávjá, ja de liŋket maid, liŋket eará siidduide. Nu mun ipmirdan dáid rávvagiid.

Ny-entreprenören: Hej! Jag startar nytt företag med egen hemsida. Hur gör jag bäst för att min hemsida ska dyka upp högt i Google sökning?
Nikke Lindqvist:

1.Se till att skaffa en domän som heter som det du säljer (pinnstolar.se om du säljer pinnstolar)
2.Se till att varje sida på sajten har unikt innehåll.
3.De viktigaste sidorna ska vara länkade från sajtens förstasida och från många andra sidor på sajten.
4.Var inte rädd för att länka till andra viktiga sajter som handlar om samma saker.
5.Länka internt inom sajten i text.
6.Använd ett enkelt publiceringssystem som t.ex. Wordpress, så att du kan lägga pengarna på bra redaktionellt innehåll snarare än dyra licenser.
7.Uppdatera sajten så ofta du bara kan.
8.Gör den bästa sajten inom ditt område.
9.Var inte blyg. Gå ut och ägna dig åt uppsökande kundtjänst - berätta om dina lösningar och dina produkter.

Čuhppon dán chattas.

Vahkkoloahpa Interneahtas

Everybody's got a reason to live, baby
Everybody's got a dream and a hunger inside
Everybody's got a reason to live, but it can't be your love.

Nu lávlu Paul Stanley Kissa lávlagis "Reason to Live". Buorre pop, mu mielas. Buorre pop, buorit teavsttat. Eske gullen Lick it up, ja gehččen dan video :)

Muhtun somás videot vuovdinservodagas

Mun ožžon bláđis ETC Stockholm daid tipssaid. Leat ártegis videot, dehe ártegat várra eai leat, muhto dat bohtet eará máilmmis, namalassii vuovdinfitnodagaid máilmmis. Gullen ovddit beaivvi ahte mii geat bargat allaskuvllain ja universitehtain "drar fötterna efter oss" nu go ruoŧagillii lohká, mii geassit julggiid iežamet maŋis. Ja go dál gávdnen muhtun videot eará máilmmis, de ferten dieđusge mieđihit ahte mii eat bargga riekta ná.

1. Na juo. Eh. Microsoftdirektevra Steve Ballmer goes crazy. In dieđe riekta manne. Son liiko Microsoftii...


2. Dá boahtá okta video Stockholmas (jáhkán) gos peppejit nuppiid nuppiid ovdal bargobeaivvi álgá. Dahket nu gohčoduvvon "rakeahta".


3. Shit, ja dát video. Áibbas crazy. Fitnodat 3 lei doallamin "powervahku", ja gaskajođiheaddjit ráhkadedje siskkaldas filmmaid iđidiidda ja maŋŋilgaskabeivviide peppen dihte bargiid. Okta filbma lea beassan olggos, ja oidno YouTubes.

Logadettiin maillaid...

Logadettiin maillaid gávdnen ovtta dokumeantta, maid Rauna Kuokkanen lea čállán ja almmuhan girjjis Indigenous Peoples. Self-Determination, Knowledge, Indigeneity. In leat vuos lohken olles bihtá, muhto orru miellagiddevaš. Ja don maid beasan dan lohkat dás: http://rauna.files.wordpress.com/2007/10/sami_higher_education_research_vision.pdf

"Mun" lea buorre skearru

Mun osten Wimme skearru Mun mannan vahkkoloahpa Gárasavvona bensinstašuvnnas. Lea nu buorre. Mun lean nu duđavaš. Dat lea duođas kvalitehta. Ovttatmano go bijaime dan biilla cd-spillárii, de gulaime ahte lei buorre. Vuosttaš guldaleamis. Ja dál gulan ain. Lea buoret go maid ledjen vuordán. Iešdovdu, iešdovdu, iešdovdu.

Muhto dás galgen várra eará áššiid muitalit odne. Mis lea ihttin rabas logaldallan dáppe, maid Mattias Åhrén doallá duoji ja márkana birra. Son nákkahalai moatti mánu áigi girjjiin "The Saami Traditional Dress & and Beauty Pageants: Indigenous Peoples’ Rights of Ownership and Self-Determination over Their Cultures." Mun in leat vuos ollen lohkat girjji, muhto mun ferten gal lohkat ahte mun veaháš balan dan sisdoalus. Balan ahte olbmuid fysalaš árbi lea deattuhuvvon, ja ahte dat galgá addit rivttiid daidda main lea visses fysalaš árbi. Ja mii buohkat muitit muhtun servodaga gos fysalaš árbi lea hui dehálaš leamašan, ja dat ii leat dakkár servodat masa mii liikot...

Mun lean nu ilus go dáppe Sámis muhtumin boahtá ovdan ahte lea gelbbolašvuođa birra sáhka. Jus don logat sámegiela, de dus lea vejolašvuohta beassat Sámi kvotain sisa doavttirprográmmii. Ja de sáhtán áinnas návddašit árbbiid historjjáid maid, in mun bala dain álohii. Muhto go hukse servodaga dakkár jurdagiid vuođul mat Mattias Åhrénas leat ovdal ovdanbuktán, gos dážat rihkkot lága jus geavahit Sámi minstariid, de in dieđe mot šaddá. Sávan ahte mus lea feaila, ahte son ihttin boahtá deike allaskuvlii muitalit buriid ja miellagiddevaš áššiid. Nu sávan.

Ođasmahttin. Mun in dárbbaš šat ballat. Mun sihkkelasten hotellii, gos bessen olbmuiguin hupmat, earret eará Mattiasiin himself, the man the myth. Ja dat čájehii ahte son sáhtii ákkastallat sihke dien ja duon ovddas. Son ii lean gitta. Ja dat lea dieđusge hui buorre. Dál jáhkán ahte in dárbbaš šat ballat. Son lea gievra teorehtikár. That's ok.

sámegielsitáhtat

Mus lea buorre dilli. Giella ii leat mu. Visot maid ieš dajan lean gullan eará njálmmis. Mun in sáhte áššáskuvvat dan vuođul ahte lean dadjan juoidá mii ii heive. Mun lean giellastudeanta. (Juo, mun ipmirdan mun maid ahte diet ii doala deaivása, muhto aŋkke.)

"Dat lea roaibbagan ja skuoivvagan dego boares áhku cinná."

In dieđe manne mun dan logan/čálán. Mun gullen cealkaga. In muitte riekta makkár oktavuođas. Hálidivččen dál geahččalit oahppat sániid roaibbagit ja skuoivvagit. (In dieđe man dávjá beassá daid geavahit, muhto aŋkke - lea buorre oahppat ođđa, dehe rievtti mielde boares, sániid.)

Jus lohká ná: Lapin yliopisto, Lappi universitehta, I like. Lei somá odne fitnat doppe. Erenoamáš rektor! Ja jus dat ii lean váldoattrakšuvdna, de lei goit eará oasit maiddái buorit: Arctic Centre, poastakoartagihpa maid oaččuimet, ja mas lei Kari Huhtamon taidesäätiön kokoelma. Mun ferten oahppat suomagiela. Lea nu miellagiddevaš giella. Ja de gulan (min olbmuin) ahte lea lahkalágan fuolki sámegillii, ja ahte čanastagat addet muhtunlágan myhtalaš dovdduid. Seamma muitalanvuohki. Ja maid mun in gula dáppe? "Gomus eaimaskas" lea vissa "jubelidiot" ja de gulan "dat ii leat deike lahkái" ja dan vearrámus veršuvnna "dat ii leat bahta njálmmi". Nu lohket vissa go ii leat nu go galgga, ii man ge lahkái. Ja de gulan áššiid maid in sáhte vel čállit dáppe. Ferten veaháš iskat mot galggašii daid čállit ja maid duođaid mearkkašit. Mus ii leat sátnegirji mielde. Muhto gal mun čálán muhtun beaivvi. Lohpidan.

Ihttin lea gaskavahku. Mii leat dál Oulus, ja ihttin šaddá sihkkarit buorit čoahkkimat. Gulahallat!

Ollu dál fas

Mun lean boahtán ruovttoluotta Guovdageidnui. Ledjen bassemohkki Ruoŧabealde. Ja dál ožžon dieđu ahte šattan vuolgit mielde Supmii ihttin, moaddebeaituvrii Roavenjárgii ja Oului. Lea somá golgat. Livččii gal buorre báhcit maid. Dáppe lea ollu, maid livččen galgat doaimmahit... Dál basan biktasiid.

Lean go juo tipsen dán birra?

Anneli Kråik čállá hui miellagiddevaš ja áigeguovdilis ságaid iežas bloggas, mii lea Västerbottenskurirena hálddus. Loga dan, ja kommentere jus duostabehtet!

Ođasmahttin. Mun in lean várra tipsen Anneli blogga birra ovdal. Dál ollejin geahččat, muhto mun in lean dan namuhan. Ledjen beare jurddašan ahte fertešin dan bidjat tipsan iežan bloggii. Dál boahtá vel eará tipsablogga/bloggatipsa: http://samiskkunstkultursamfunn.wordpress.com/

Uppsalapendeln filbmejuvvon

Ha ha ha, this is the way I like it. Juste dákkár filmmat leat nu somát. Dehe juste dát goit lei muhtunlágan masterpiece. Ja Uppsalas vel. Hui somá!

Sámi skuvlahistorjá Ruoŧas!!!!

Gea dá maid mun gávdnen iežan mailbovssas. Bijan dieđu dáppe iežan bloggas, go árvidan ahte ain lea áigeguovdil. Jus dus leat muitalus iežat skuvlla birra, de lea dus dál vejolašvuohta searvat dán prošektii. Bargu livččii čállit muhtun sániid dehe olles artihkkala dan birra.

Teavsttas sihkkon mailčujuhusaid, go lean gullan ahte ii galgga daid summal almmuhit neahtas, sáhttá váikkuhit váttisvuođaid go spamfilterat eai láve liikot du mailčujuhussii jus dat lea oidnon menddo olu neahtas.

// Ville

---

Sámi skuvlahistorjá

Marit Anne Allas
Box 2061
S-98102 Kiruna

Vejolaš mielbargiide Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas

Sеаrvva sámi skuvlahistorjáčállimii!

2002 rájes lea Norgga bealde leamaš bargu jođus čállit sámi skuvlahistorjjá. Dán rádjái mii leat almmuhan njeallje girjji, main leat muitalusat, artihkkalat ja dokumeanttat mat muitalit ohppiid ja oahpaheddjiid vásihusaid, ja makkár skuvla sámi ohppiid várás lea leamaš ja mo dat lea rievdan.

Girjjiide lassin leat almmuhan guoktelogenáre aviisaartihkkala ja fierpmádatbáikki (http://skuvla.info), mas girjjiid sisdoalu lassin lea ee. girjjálašvuođalistu ja oahppogirjelistu. Oktiibuot galget almmuhuvvot guhtta girjji Norgga beale sámi skuvlahistorjjá birra.

Dál mii leat álggahan barggu maiddái eará riikkaid sámi skuvlahistorjjáin. Álggos háliidit ráhkadit sullásaš girjjiid Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Daid vuođul mii háliidit maŋŋil čállit ollislaš sámi skuvlahistorjjá, mii veardida diliid dán njealji riikkas.

Dákkár bargu gáibida ollu áiggi ja ollu olbmuid geat servet iešguđege dásis.

2010:s leat álggahuvvon doaimmahusat maiddái Suomas ja Ruoŧas. Mii dárbbašit olbmuid geat sáhttet dahkat ovtta dahje moadde čuovvovaš doaimmain:

A. Čállit muitalusa iežat skuvlavásáhusaid birra, leš dal oahppin, oahpaheaddjin, internáhtabargin, váhnemin dahje eará doaimmas.

B. Jearahallat earáid sin skuvlavásáhusaid birra. (Min fierpmádatbáikkis gávnnat jearahallanbagadusa - http://skuvla.info/jearahallan-s.htm)

C. Veahkehit gávdnat boares báhpáriid ja govaid maid sáhttit geavahit skuvlahistorjjás.

D. Jorgalit artihkkaliid sámegiela ja riikkagiela gaskkas.

Sáhtát váldit oktavuođa doaimmahusaiguin:

Ruoŧŧa: Marit Anne Allas, tel +46-705721305
Suopma: Jenni Laiti, tel +46-761128866
Norga ja dál álggos maiddái Ruošša: Svein Lund, tel +47-90727698

2011 ja 2012 mis lea ulbmil almmuhit unnimusat ovtta girjji guđege riikkas. Jus mii galgat nagodit dan, de mii fertet farga diehtit makkár artihkkalat mii sáhttit oažžut. Danin mii bivdit din geat háliidit searvat dieđihit midjiide ovdal 2010 loahpa maid áigubehtet dahkat ja ahte mii oažžut artihkalevttohusaid ovdal 01.06.2011.

Dearvvuođat Sámi skuvlahistorjjá doaimmahusain
Marit Anne Allas Jenni Laiti Svein Lund

Nils Ove Simma nu duddjo

Dán vahku sátneduojár lea Nils Ove Simma. Beassá dál juo gullat visot su koseriijaid, jus fitná Ruoŧa sámiradio siiddus, vaikko visot ii leat vuos sáddejuvvon analogalaččat, dehe mot nu galggan dan čilget. Aivve buorit ságat leat goit. Hui somá! Buktá mojiid.

Lohkat

In duostta gal riekta muitalit maid mun logan. Muhto mun logan:

188
178
177
173
174
169
165
161
156
131
127
94
93
98
97
87
69
48
21
18, åh, vilken fest!
9
6
1, gos gávnnan maŋemusa?

Ságer somá leat sápmelažžan

Mun osten girjji ikte: Ságer somá leat sápmelažžan. Maren Uthaug lea dan čállán. Son orru Københámmanis. Nubbi váhnen lea sápmelaš ja nubbi ges ii. Sullii nu čuožžu su birra girjji čáppa maŋábealde.

Girji lea buorre. Lea nu somá dan lohkat. Čálli lea duostan nu leaikkastallat.

Ferten gal čilget ahte ii leat dušše teaksta, dat ii leat dakkár lossa girji. Dán girjjis leat baicce sárgon govat, ja teavsttat. Eanaš teavsttat leat sámegillii, muhto muhtun teavsttat heive buorebut dárogillii, ja dalle dat leat dárogillii.

Máksá sullii 150 ruvnno Finnmark kontorservices.

Dás sáhttá lohkat jearahallama girječálliin, mii dahkkui NRK:as.

Sjamansonen

Mun lean fitnan siiddus Sjamansonen. Mun gávdnen doppe foruma, mas ledje ollu ságastallamat. Mun in gillen visot lohkat, muhto okta mii oidnui bures lei dát digaštallan. Olbmot váillahit Áillu ja čállet sutnje čáppa divttaid. Go mun oainnán maid olbmot doppe čállet de bohtet muhtun jurdagat munnje. Mun ledjen mun maid oskkolaš dalle dolin. In dál áiggo visot muitalit, muhto dat mii dál muitui bođii lei mu ráhkisvuohta ofelažžii, dehe rievtti mielde ofelaččaide. Mun muittán mot ohcen ja gávdnen čeahpes ja rikkes oskkolaš ádjáid. (Ja dás lea várra vuogas lasihit ahte mun gávdnen sin girjjiin, girjjiin maid ledje čállán - Eric Hermelin, Emanuel Swedenborg, Ayatolla Khomeini ja nu ain. Na muhtumiid ledjen várra gávdnan Uppsalas nai, Willy Kyrklund ja muhtun earáid: SD, kánske JT (gii lei nisu, ii ge áddjá). Willy ii lean goassige rikkis, ii ge goassige geafi, son lei dušše goikkis: goikkis ja čeahppi, erenoamážit čeahppi).

Mun muittán man dehálaš oahpaheaddji/ofelaš/profehta, dehe eará sániiguin daddjon: auktoritehta, lei. Go Kyrklund gahčai pidestálas, dalle gahčai mu maŋemus auktoritehta. Dan maŋŋil in leat goassige jurddašan ahte gávdnojit "geniijat" ja "dábálaš olbmot" dán máilmmis. Mun dalle ipmirdin ahte mii leat buohkat seamma dásis, ja mii galgat dušše ohcat duohtavuođa ja rehálašvuođa iežamet jirpmiiguin. Ii dárbbaš goassige jearrat lobi dien dáfus. Ieš don dieđát buorebut, jus beare jurddašat veaháš. Sullii.

Odne oainnán pidestálaid ja auktoritehtaid duollet dállet. Sii eai leat goassige mu eallimis auktoritehtan, muhto mun deaivvan olbmuid geat leat oskkolaččat ja dárbbašit ofelaččaid. Muhtumin lea dušše söta. Dalle in moktige gease dan alccesan. Muhtumin fas váivvástuvan. In sáhte ipmirdit maid dat oidnet dien dehe duon ofelaččas. Árvideamis lean dalle ieš seaguhan gáđašvuođa áššái.

In dál dieđe riekta gos galggan dán ášši loahpahit. Mu fascinašuvdna gullá go oainnán ahte olbmot dávjá válljejit olbmo ovdal ášši. Mun vállješin Swedenborga dehe Jesusa ovdal oskku ieš. Muhto Jesus ja Swedenborg eaba hálit dakkár olmmošfokusa. Soai geahččaleaba beassat das eret, soai hupmaba oskku birra. Muhto boađus lea aŋkke ahte olbmot ráhkásnuvvet sudnuide, ii ge oskui. Dat lea várra lunddolaš. Mii hálidit ofelačča hávis velledit, go doppe lea liekkas. Mii hálidit leat sálttit su hávis. Oahpaheaddji oažžu beare vardit. Mielalaččat juhkat su vara.

Nohkestit ja gullat

Ođđen dál eskke. Nohkestin ja jávken moatti diimmu, ja gokčasa vuollái ledjen bidjan boahttala liegga čáhci. Muittán nu bures mot mu áhkku nu lávii oađđit dakkár boahttaliiguin, nubbi juolggegeahčen ja nubbi salas.

Lei buorre oađđit. Ja buorre oađđit boahttaliin, dan ferten nuppis dahkat. Dál galggašin veaháš trimmet, muhto trimmen ii dahkko go lea ná buolaš. -37. Sáhtášin dieđusge sihkkelastit bargui, doppe livččii trimmenlatnja ja sávdnji vuordimin :)

Mun lean buori forpmas. Muhtumin gullá heajos spivkkaid. Muhtumin sáhttá váibat go gullá daid. Mun nu dahken odne. Muhto jus beare beassá oađđit de gal jávká váibbasvuohta. Muitu dieđusge ii jávkka. Ferte mearridit áigu go vajáldahttit heajos spivkka ja addit ándagassii spivkejeaddjái, vai galgá go dan muitit agibeaivái ja atnit su jallan ja mánnálažžan. Muhtumin lea gal miella atnit olbmuid jallan. Muhto seammas árvidan ahte ii leat nu konstruktiivvalaš. Na na, gal dat sihkkarit manná badjel, dát maid. Dovdo goit mihá buorebut dál juo. Mun liikon oađđit.

Lohkat ja čállit

Ožžon tipssa. Kollega logai munnje: Don gii čálát nu olu, don galggat lohkat maiddái! Mun válden dan duohtan. Gal mun sáhtán lohkat eanet ja čállit unnit ovtta gaskka. Ja nu mun logan. Logan Ailo Gaupa Joiken og kniven (Gyldendal Norsk Forlag 1982). Mun logan, ja álggus in riekta fáhtte. In riekta liiko. Geahččalan lohkat viidáseappot, muhto in oro gillemin. Nuppi beaivvi joatkkán. Ii dalle ge oro nu vuogas. Smiehtan ahte lea ártet ahte ii leat buorre. Ledjen sávvan ahte galggai buorren, ja mun ledjen gullan ahte dát lei guovddáš Sámi literatuvra. Go lean oktii vuollánan, de geahččalan goitge oktii vel. Dán háve logan maŋemus divtta álggus. Ja de joatkkán, logan nuppi maŋemus divtta, ja nu ain. Ja dát divttat, dat mat leat girjji loahpas, dat leat buorebut go dat mat ledje girjji álggus. Mun ipmirdan daid. Ja álggán liikot dán girjái.

Mun dál siteren maŋemus divtta, man namma lea Stjerneluer:

Jeg kjenner nasjonalismens kniv
de strenge kravene om
rene meninger og handlinger
rent blod i årene
det får ikke lenger
følelsene mine til å skinne
jeg forlater den golde stranden
seiler mot min frihetsgudinne
Sarakka holder ilden levende
jeg slutter meg sammen med dem
som er likeverdige på jorda
hverken mer eller mindre enn andre

stjerneluer lyser også der

Ja vaikko mun in ipmir dien doahpaga "stjerneluer", de liikon dán diktii bures. Ja mun ipmirdan dan. Ja mun dovddan ahte mun lean veaháš oahpasnuvvan diktačálliin go lean dan lohkan.

Galbma čoavdda

Juogo dál lea veaháš bivaldan dehe juoga. Dat ii goit dovdo šat seamma ollu. Muhto de finan iskamin termomehtera, ja dat čájeha minus 36. Dat mearkkaša ahte lea ain buollašit go iđđes. Ja mun nu sihkkelasten. Dovden veaháš bađas ahte lei galmmas, muhto muđui manai hui bures. Go ollejin ruoktot de jurddašin ahte dat ii leat nu vearrát nu guhká go sihkkelasta. Dat mii lea veaháš galmmas lea coggat čoavdaga lássii. Ja danin in ipmir ahte olbmot hupmet nu olu biillaid birra. Dat mahkáš doivot ahte lea lossat go mus ii leat biila. Muhto mun logan ahte dat ii leat biila dehe sihkkel mii dagaha erohusa. Dat lea juoga eará. Jus dus leat hui smidiges fáhcat, dat livččii buorre. Go galbma metálla gal ii leat leaika. Go galgá čoavdagiin bargat, de galggašii vuogas fáhcat. Nu ahte allet fal doaivvo ahte lea buoret čohkkát biillas go sihkkelastit!

Vuollin

Eh, jáhá, deprimert?
Guokte-golbma rátná leat maŋemus áiggi muitalan munnje ahte mun orun deprimert oaidnit. Maid mun sáhtán dasa vástidit?
Eh, mun in dieđe, mun in jáhke, e-e, a-a, mun in leat gal deprimert. In. Dehe juo, okei, gal dat lea lunddolaš ahte mun lean veaháš skurtnjagan go dál ii leat mannan nu bures omd ráhkisvuođain maŋemus jagiid. Muhto deprimert? Dan mun in hálit gal dovddastit, in alccesan ge.
Maid mun vuoittán dainna dieđuin? Manne mu olbmát muitalit munnje ahte mun orun deprimerejuvvon? Na, gal dat dieđusge lea buorre diehtit, ahte nu orun earáid čalmmiin. Muhto maid mun sáhtán dainna bargat? Galggan go fitnat psykologa luhtte? Mun in hálit dan dahkat, ja mun in oainne ge dárbbu.
Lea veaháš ártet. Mun in dieđe riekta mot galggan dan fievrridit viidáseappot. Gal mun maid ipmirdan ahte lea buorre dovddastit iežas duohta dili. Muhto deprimerejuvvon? Dat orru nu fásta, nu ovttageardán. Dat ii oro stemmemin. Mun buoret logan ahte mun lean váiban, dehe ahte mus ii leat nu miella juste dál, ahte mun lean veaháš "vuollin".
Mun in leat gal deprimerejuvvon, in. Mun lean veahá vuollin, dan mun áinnas dovddastan. Muhto dat manná bures.
Ii go mana bures? Dál go gulan ahte lean deprimert, de in dieđe vástidit. Ja go in dieđe vástidit, de dáiddán várgui álgit čierrut.
Odne lean maiddái gullan ahte ii galgga menddo guhká orrut Guovdageainnus, go dat váikkuha psykalaččat nu olu, don oalát nuppástuvat... Don galggat ruovttoluotta Stockholbmii, go leat moadde jagi dáppe leamašan. Eh, jáhá. Gal olmmoš gullá ollu ovdal go bealjit gahččet oaivvis. Gosa šattai diet positiivvalaš jurddašeapmi?

Otná sátni: spivket = att skämta, att skoja

Go gulan čeahpes čuojaheddjiid, de dovdo goit mihá buorebut :) Lean sihkkarit juo liibmen dán YouTube-video iežan bloggii. Muhto dat lea nu coola ahte mun dagan dan vuohon :)

Team Lisa - Waka Waka (Episode 5 - SEMIFINALE)

Malene bloggas gávdnen dán video. Somá :)

Dálki stivre

Mun ledjen oastán guokte buđetlastabusse. Ikte váidalin nuppi. Odne rahpen vel nuppi, ja dat lei maiddái buvttaduvvon Maarudii, muhto dat lei mihá njálgát ja das lei namma Potetgull. Mun árvidan ahte das lei 100% buoidi, ja ahte dan dihte lei njálggat.

Mun in mannan Kaffegalleriai odne, vaikko lei eahkesrabas. Mun galgen dohko. Fuobmájin Facebookas ahte lea gusto rabas, na dalle mun galggašin várra mannat dohko, mun han lean veaháš dorjon dien jurdaga ahte livččii somá jus livččii rabas eahkediid maid duollet dállet. Ja de mun ráhkejin skávžastubbaid, válden rišu, gárvodin bures, golmmat buvssat ja visot, uvjajáhkka, láddegahpir, čeabetliidni mas čuožžu Sápmi. Ja gállolámpu. Muhto dat ii doaibman nu bures, báhter lea vissa nohkamin. Dat lei vuosttaš fuomášupmi mii dajai ahte dát ii leat nu buorre jurdda. Muhto okei, mun jotken, coggen čuoiganskuovaid, mannen olggos. Ožžon nuppi sabeha juolgái. Nubbi fas ii darvánan. Ii orron hálideamin. Ja okei, lihkus leat mus liigesabehat, mun cokkan daid. Coggen ja vulgen, muhto ii lean johtu. Vuhtten ahte muohta lei darvánan gitta maŋŋebeallái goappašiin sabehiin. Šadden fas rahpat daid ja bassat daid. Muhto de váiben ja dovden ahte lei menddo galmmas. Ii leat go 28 gráda dáppe. Muhto aŋkke. In mun gillen de. Mannen sisa fas, ja jurddašin ahte nu lea dáppe. Lea buorre jus oahpan dálkki jeagadit. Lean dan oktii oaidnán ovtta filmmas. Ledjen Anáris Skábmagovat-festiválas, sullii 2003:as, ja doppe čájehedje filmma muhtun Guovdageainnoaiddi birra. Čájehedje mot son lei mihtidan Tirpitza sturrodaga ja nu ain. Hirbmat čeahppi. Ja de logai ahte son lei birgen duoddaris. Ja ahte jus áigu dan dahkat de ferte gal čuovvut dálkki. Ii ábut dan vuostá bargat. Dat mearrida mii lea vejolaš. Ii olmmoš sáhttá dan dahkat. Sullii nu. In mun muitte nu bures. Muhto odne mannen gal vissui fas. In šaddan oaidnit makkár Kaffegalleria lei. Gal mun nuppis beasan fitnat. Jus dálki nu suovvá.

In mun dieđe galgá go guldalit. Galgá go jeagadit? Ödet. Muhtumin lea somá doaivut ahte lei muhtun jurdda visses diŋggaid duohkin. Muhtumin fas ii. Dál lean váiban. Diibmu lea logi. Lea lohpi mannat velledit seŋgii.

Presset iežas ovddos

Mun jurddašan, mus lea fáhkka dilli jurddašit, mus lea muhtun diimmut alccesan, ja mun jurddašan. Lea galmmas leamašan dáppe, muhto dál lieggana. Bidjen liigeommana jorrat. Mus leat golbma kuvertta, maid galggašin rahpat, in ge gille, golbma reivve. Gullen odne muhtuma lohkat "su luhtti", ja álgen smiehttat ahte sáhtášii várra dan nu čállit, dien e-jiena sátneloahpas: luhtti, geardi, reivi, hávi ja nu ain. Lea várra lohpi. Ferten jurddašit viidáseappot. Iskat.

Man olu galgá presset iežas ovddos? Man olu galgá presset iežas? Mun in hálit dál nu hirbmat presset iežan. Hálidan dál orrut iežan barggus ja ovdánit das, in ge hálit nu olu ođđa doaimmaid váldit badjelasan. Beare ovddidit daid mat gullet bargui. Lea ollu ovdánanmunni das, mun in leat beali ge oahppan.

Mun veaháš eahpidan šattan go lávlut ihttin. Dárbbašan buoret vuoiŋŋastit. Mun in dárbbaš ođđa hástalusaid. Jáhkán. Juo, nu ferte leat. Čohkkán buoret iežan blogga ovddas čállit. Olles vahkkoloahpa. Barbra Streisand. Diet lea ártegis lávlla, dat álggii juste dál. Gii son lei? Son lei lávlu ja čeahppi nai. Muhto go dál google su namas, de ihtá Duck Sauce vuosttaš plássas, mii dál lea ráhkadan hitta su namas.

Shake Everything!

Mun in bálkestan daid chipssaid ikte. Mun boran daid ain. Ii leat álki bálkestit biepmu. Odne osten ođđa fáhcaid. Lei buorre. Galbmojin. Na galbmon várra dál maid, go sihkkelasten ruoktot. Muhto attii aŋkke munnje juoidá, dál sáhtán dovdat ahte lean bidjan ruđa iežan buresbirgemii. Guldalan Maceo Parkera Shake Everything You've Got. It's a mans world, jurddašan go geahčan dán video. Nu han lea musihkkamáilmmis.

Son lea cool. Mun in šat speala nu dávja. Dál áiggošin láibbi vel borrat. Chipssaid ja láibbi. Jugan apelsinjuvssa. Lea mannan bures barggus, lean juo mannan ruoktot. Ihttin šattan álgit fas ođđa prošeavttain, raporteret Davviriikkaid ministtarráđđái. Iežan bealis lean dál geargan departementraporteremiin. In dieđe gal maid fágabargit dadjet dan birra. In duostta gal riekta jurddašit ge. Lea álohii váttis vihkket makkár prošeavttaid galgá namuhit ja nu ain, mis leat ollu prošeavttat jođus, eai buot čága. In ge dovdda buot prošeavttaid seamma bures. Muhto doppe leat dieđusge earát nai mat leat mielde hábmeme teavsttaid... Jeđđehussan alccesan sáhtán lohkat ahte mis leat buorit systemat jođus, boahtteáiggis geahpasnuvvá dát bargu, jus mis leat hui buorit rutiinnat čoaggit dieđuid buot prošeavttaid birra. Na na, dál in dieđe lei go dát maid odne galgen bargat, blogget iežan barggu birra. Muhto ok, dál dat lea dahkkon. Gosa diet láibevajahasat ja chipssat šadde?

Lávlut ja bargat, bargat ja lávlut

Lean ollen ruoktot. Guldalan Radio Norgii ja Norgenyheterna sámegillii Brita Triumfain. Dan maŋŋil lea muhtun čáppa lávlla. Pink Floyd, jáhkán. Ja de U2 ja With Or Without You. Dien lávlagis lea ártegis namma. Mii leat lávlon skuvllas odne. Bargen guhká, ja dan maŋŋil fitnen Sámi allaskuvlla lávlunjoavkku vuosttaš hárjehallamis. Guhtta nuorra lávlu, ieš ledjen boarráseamos. Lávlluimet John Lennona Imagine. Lean dál ollen ruoktot. Guldalan Radio Norge. Boran lakcajieŋa, ja jugan kakao. Liggejin mielkki mikroommanis. Mun barggan ollu dán áiggi. Dat lea buorre, dat addá buori oamedovddu. Muhto mus ii leat gal nu ollu eallin olgobealde barggu...

Lean oastán Maaruda superchipsaid, main lea 45% unnit buoidi. Muhto dat eai leat njálgát. Mun liikon buiddes diŋggaide. Dál árvvoštalan bálkestit olles busse. In leat gal hárjanan biepmu bálkesteapmái, muhto go dál lean ráves olmmoš de ipmirdan hui bures ahte ii gánnát borrat diŋggaid masa ii liiko, ja erenoamážit jus lea sáhka borramušain mat eai leat nu buorit.

Bearjadaga lea bálkávuola hoteallas. Mun lean veaháš álgán jurddašit. Ihttin lea duorastat, ja mun lean čoahkkimis olles beaivvi. Dan maŋŋil lea bearjadat. Dalle álget maiddái min lávkelohkangilvvut, mii áigut vázzit moatte miilla, in muitte juste gos ja mot. Muhto lávkelogana ferten gal ohcat.

Mun lean rávis šaddan. Mun lean šaddan muhtunlágan status quo. Moadde jagi áigi ledjen dat gii ii lean mielde, muhto aŋkke buvttii kritihka. Dál lean mielde, čuoččun guovdu servodaga. In sáhte šat leat seamma crazy. Nu lea beare. Mus lea buorre dilli. In muitte lea go goassige leamašan buoret go dál. In ge muitte ledjen go crazy dalle. Veaháš eahpidan. In dieđe lea go mihkkege rievdan. Máilbmi lea nu go máilbmi lea. K logai munnje Johkamohkis ahte mun lean rievdan. Dat lea várra duohta.

Dál álggii diet prográmma Sámi birra, mii lea dárogillii Radio Norggas. Helt vuordameahttun ahte oba sáhttá ge sáddet dán lágan prográmmaid. Norga lea nu čáffa riika, go ná manná. Beroštit Sámi áššiin maiddái radiostašuvnnain :)

Koarat hárjehallet Guovdageainnus

Gullen ahte Sámi jienat - Sámi kánske stuoramus koarra - áigu hárjehallagoahtit dán vahkkoloahpa. Lean čuohppan čuvvovaš dieđuid sin ruovttosiiddus:

Hárjehallan giđđaaiggi 2011
11-13b. govvamánnu Guovdageaidnus
11-13b. njukčamánnu Guovdageaidnus
6-8b. miessimánnu Garasavvonis
10-12b. geassimánnu Heattas
Sámi Jienat galgá ihtit Riddu-Riđđus 20-24 b. suoidnemánnu

Nu go oaidnibehtet leat hárjehallančoahkkimat gasku Sámi. Dat lea plussa. Ja dasa lassin lohpidit gelddolaš prošeavtta... Sis lea Áillohaš-prošeakta jođus. Loga eanet dan birra dás.

Mun ferten gal jurddašit veaháš. Odne lean maid bovdejuvvon eará korrii, namalassii Studentsangforeningenii, mii lea ođđa koarra Diehtosiiddas. Álget lávlut fárrolaga ihttin. Ja amma lea Dimitrij joavku maid plánen lávlut... Nu ahte dáppe Guovdageainnus lea fargga máŋga vejolašvuođa lávlut.

Mus gal livččii miella lávlut. Dan dovddan. Muhto mun in dieđe lea go koarra buot vuohkkáseamos vuohki. Ferten veaháš jurddašit. Gal mii gulahallat :)

Ruoktot dál

Dál lean geargan. Áiggun ruoktot. Bargu váibbaha. Lea nu go galgá. Dál lea áigi mannat ruoktot. Sihkkelastit ruoktot. Guldalan muhtun ártegis radioprográmmii. Odne gullen förresten čeahppes sátneduojára Ruoŧas, John Erling Utsi. Lei somá gullat. Čeahppes muitaleaddji.

Makkár son dat bloggejeaddji lea?

Mun lohken Gabriela Hermana birra. Son lea govvidan bloggejeddjiid. Nu ahte jus hálida oaidnit makkár son dat leat, dat bloggejeaddjit, go bloggejit, de sáhttá beare fitnat su siiddus. Sus lea várra 20 gova doppe iešguđet bloggejeddjiin. Eatnasat leat várra New Yorkas dehe gos nu nubbi bealde ábi. Mun in leat ieš seamma fancy go čohkkán dáppe náhkkesofas ;)

www.gabrielaherman.com

Já já.

Nu himla somá ahte olbmot lohket mu blogga. Oaččun nu miela čállit. Ja eske ledjen nu... Dehe, mun ledjen gal álgán jurddašit ahte mii son dát duođaid lea. Ledjen fuobmán juoidá mii ii riekta doaibman. Ledjen fuobmán man dehálaš lea luoitit iežas dáiddalašvuođa ovdan.

Barggus ain

Barggus. Ii leat nu vearrát. Manná bures. Lean oastán Anja Storelv ođđa skearru Viervái. In ipmir tihttela ge. Ja mun ferten gal lohkat ahte cd-gihpa ii leat nu bures čállon. Ollu ártegis stávemat. In ipmir maid oaivvilda. Okei ahte hálida muhtun sániid geavahit mat vulget eará guovllus, muhto jus áigu juohke apostrofa guođđit olggos ja čállit nie heittot, de in dieđe riekta. Šaddá lossat lohkat. Goit midjiide geat leat hárjánan lohkat teavsttaid mat leat bures čállon.

Musihka dáfus in dieđe riekta. Lean gal guldalan guktii juo, de mus berre muhtunlágan árvosátni, muhto mun in dieđe. In riekta liiko. Muhto seammas gal várra dohkke. Kánske buorrána maid. In dieđe riekta. Gal mun várra čálán eambbo dan birra go lean eambbo gullan.

Na na, dál lean bidjan amerihkalaš musihka čuodjat: James Blood Ulmer: Music Speaks Louder Than Words. Bođii 1997, muhto doallá odne nai. Šaddá speanta gullat doallá go Anja skearru 14 jagi geahčen, 2025. Jus ain ealán dalle :)

Några ord om marknaden i Jokkmokk

I am back in Kauto. Smiling and happy. I had a great time. Now it is back to normal again. And that is fine, just fine. Veaháš galmmas gal lea. Gessen vulos el-ommaniid go vulgen Johkamohkkái bearjadaga, ja in leat vuos nagodan oažžut viesu liekkas dál. Olliimet sullii 3-áigge. Ledjen plánen hui olu bargat odne, muhto de fuobmájin mailla, gos čuoččui ahte ii leat bággu bargat vahkkoloahpas, ii ge várra dárbu ge. Ja nu mun čohkkán iežan bloggas, in ge bargodokumeanttaiguin. Livččii dattetge buorre veaháš čállit eará nai, muhto mun in dieđe, in juste dál. Jugan teaja, vai liegganan. Boran láibbi. Gulan Eminem. Mun nu liikon Eminema. Son lea just so cool. I like it.

Johkamohki márkanat ledje nu buorit go oba sáhtte leat. Lei hui somá. Hui somá oaidnit olbmuid. Mun sáhtášin roahkka čállit logi olbmo nama mat ožžo mu moddját ja loaktit dáid máŋemus beivviid. Deaivvadit lea dehálaš. Go ii oainne nuppiid, de ii dieđe maid dat jurddašit ja oaivvildit, muhto go daid oaidná, de gal oaidná. Ja diehtá. Mun láven gal konsentreret, vai oainnán.

báhkkaáimmus

Mun in riekta ipmir manne mun barggan visses bargguid. Muhtumin jurddašan ahte lea várra iešdestrukšuvdna mii lea vuođđun mu daguide. Lea nu ártet, ahte álo galggan leat "báhkkaáimmus", i hetluften. Lea go nu ahte mun áiggun dovdat ahte mun ealán? Lea go dat mii jođiha mu eallima?

Álggus sáhtán muitalit ahte ledjen olgun. Muohttá ain, ja eatnama nala leat máŋga sentimehtera muohta gahččan. Mun čuigen veaháš, ja dat lei máilmmi lossat. Ii leat ge nu somá go lea nie lossat. Mun in ipmir. Čuoigan. Dat lea sihke rumašlaččat ja jierpmálaččat lossat. Mun doivon mun ledjen gievra. Dál álggán dan eahpidit.

Muhto olgun gal ii lean makkárge báhkkaáibmu. Mun namuhasten eskke ahte lean báhkkaáimmus, ja dainna oaivvildan ahte lean fas čállán muhtun ártegis kommentára muhtun bloggii. Ja mun in ipmir ahte mun sáhtán dan dahkat. Heahpat. Mun livččen váldán dan eret, jus dál livččen beassan. Muhto das ii leat máhcastanvejolašvuohta. Dat čuožžu doppe dál. - Na, dál fuobmájin ahte sáhtán várra dan "anmälet". Jus mun nu dagan, de dat várra váldet dan eret? Juo, nu mun dagan. Ášši man birra lea sáhka lea dáppe: http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=4028&artikel=4329588 ja mu kommentára lei sullii ahte ii leat nu somá lohkat diekkár áššiid, go ii leat čálli namma mielde.

Jurdagat go beaivi lea luoitádan

Muitalin go iežan bloggas ahte lean skearru oastán? Vuoiŋŋalaš lávlagat II. Dat doallá odne nai :)

Muđui lean borran menddo olu. Sihke lunšan ja gaskabeaivin. Muhto gal dat čoavdašuvvá, jus dušše dál gillen vuolgit čuoigat. Jus dál eahkesbotta luisten márkanii ja ruoktot dehe juoga, de gal. Dalle gal.

Lunšša borren kantiinnas, ja gaskabeaivvi borren Kauto Grill & Pizzas. Dasto sihkkelasten ruoktot. Ja dál lean dáppe, iežan stobus. Lean veaháš lohkamuša lohkan, diekkár diŋggaid maid lean lohpidan lohkat. Mun lean čeahppi lohpidit. In leat gal seamma čeahppi doallat lohpádusaid.

Mus lei muhtun buorre jurdda odne. Dál in muitte šat mii lei. Jeđđehussan dat lei, diet jurdda. In mun muitte visot maid jurddašan beaivásis.

Johkamohkkái vahkkoloahpas

Šaddá somá Johkamohkis. Mun áiggun geahččalit oažžut bileahta Sámedánsui. Livččii somá doppe jorrat veaháš. Ollen várra easkka bearjadaga, de dan dihte in dieđe ollen go oastit bileahta gal, muhto áiggun geahččalit. Gal dat suige manná bures. Oaidnalit go mii doppe?

Finan viesus liegganit

Jus muohttaga hoigadettiin gieđat galbmogohtet, de lea várra galmmas olgun. Dál iskkan termomehtera, ja dat čájeha 14 buolašgráda, dušše 14. Na ii lean gal nu galmmas ge, mun vuhtten ahte ii lean nu galmmas, muhto aŋkke, mun galbmojin!!! Suige dieđusge muitalit eambbo mu fáhcaid birra go dálkki...

Buorre skearru: Vuoiŋŋalaš lávlagat II

Osten ođđa skearru odne, Vuoiŋŋalaš lávlagat II, Rieban cd-018, Sara Marit A Gaupain lávlun. Ii čuoččo gal gostege makkárge vuođđolohku, muhto mun arvidan ahte lea dál boahtán olggos, 2011, go oidno juohke rámbuvrris dán áiggi. Lea somá gullat dáid lávlagiid. Leat fiidnát. Ožžot guhkit leahkit, ii daga maidege, lea oalle ráfálaš gullanvásáhus. Mun liikon. Jus livččii boallu Facebookas, mas sáhtášii deaddilit "liiko", de livččen nu dahkan. Liikon dien Sara Marit A Gaupa jitnii :)

Ferten gal lasihit muhtun dieđuid ovdal go manan boradit. (Ja de ferten hoigat hui ollu muohtaga maid dán eahkeda, go mu olmmái áigu luoikat biilla mus ihttin, ferten dan roggat ovdan, vai juoba oidno, muhto dan dagan easkka maŋŋil go lean boradan.) Juo, dat maid áigon lasihit lei ahte leat muhtun čuojaheaddjit mat leat oahppásat munnje ja mat čuojahit dán skearrus. Buot eanemus mearkkašahtti leat guokte erenoamáš debutántta (in mun leat gal ášši nu bures guorahallan, muhto mun in leat gal gullan sudno čuojahit jur dán čuojánasa makkárge skearruin ovdal). Mun dál human Ole Henrik Magga ja Josef Halse birra, geat goappášagat čuojaheaba gitárra dán skearrus.

Na manne liikon dán skerrui? Dehe jus ná jearan: Masa liikon dán skearrus? Jitnii ja konseptii. Lea eaŋkil ja ráinnas. Buorit sreaŋggat. Orgel maid dohkke, go gullo. Muhto dákkár vuoiŋŋalaš gitárra, dat gal lea juoga. Guldal ovdamearkka dihte lávlagii Vuoiŋŋadanbáiki, mii lea gávdnamis Vuoiŋŋalaš lávllagirjjis lávlun nr 111.