Go telefovdna čuodjá.

hei, somá. mu olmmái riŋgii. moai ean leat guhkes áigái hupman. ja dál riŋgii munnje. ja visot lei nu go ovdal. máilmmi buorre, juste dakkár maid mun dárbbašin, oažžut veaháš energia nuvttá. diet lei áibbas buorre. ja buorre ođas nai, son lea plánen johkamohkkái vuolgit. jus son vuolgá ja jus mun vuolggán, de lea gal stuora vejolašvuohta ahte doppe deaivvadetne. somá!

Dál ja dalle

Čáppa girjjis "Dál ja dalle" lean dál lohkan vuosttaš novealla, namalassii noveallagilvvuid vuoitinčállosa, man Sara Margrethe Oskal lea čállán. Das lea maid namma "Dál ja dalle". Lea buorre novealla, mun liikojin dan. Jáhkán ahte ipmirdin loahpa maid. Sus lea erenoamážit buorre giella, ja geavaha ollu sániid mat gullet árbevirolaš eallimii, go fáddan lea soagŋu. Ja mun in lean vuordán gal dan loahpa mii lei. Njuovžilis giella, mun ferten dan geardduhit. Lei buorre. Ja dat garvvii gal geardduhemiid nu bures ahte lea dego skuvlaovdamearkan. Ii čuoččo: "Mana eret, dajai Juhán" muhto baicca "Mana eret, boagustii Juhán." Buorre johtu.

Dál ii leat go lohkat dáid eará noveallaid dán čáppa čoakkáldagas. Eará čállit leat Jovnna-Ánde Vest, Inga Ravna Eira ja Ritva Nystad.

čállá girjji birra

Mun oidnen Ann-Mari Andersena bloggas ahte sii leat hupman mu girjji birra dán vahkkoloahpa. Lea somá gullat. Son čujuha maiddái Liv AS Pedersena bloggii, gos Liv čállá iežas lohkanvásáhusa birra: http://livslotte.blogspot.com/2011/01/netter-i-livet-dager-i-kautokeino.html

bustávat ja ođđa prošeavttat

Mus lea dál leamašan áigodat, mas lean unna bustávaiguin čállán visot. Mus lea olmmái gii liiko dán čállinvuohkái, ja mun oaččun sus maillaid, gos leat aivve smávvabustávat, nu gohččoduvvon "gemenat". Lea oalle čáppat, go leat bures čađahuvvon, ja doaibmá bures muhtun maillain, kánske erenoamážit oanehis maillain. Muhto dál lean fuobmán ahte lohkan ii geahpas dainna stiillain. Lohkanbargu lossu, jáhkán, jus dušše geavaha gemenaid. Ja danin meidnen dál joatkit nu go lávejin ovdal čállit, namalassii sihke stuora ja unna bustávaiguin.

---

Sánis sáhkan lea hástán mu álggahit ođđa prošeavtta kommentáras bloggii "post project syndrome". Lea somá ahte olbmot muittuhit mu ahte sáhttá álgit ođđasit. Ja mun jurddašan veaháš. Mun logan muhtun siiddu girjjis maid Vilhelm Ekelund lea čállán, ja mun geahččalan dan govahallat sámegillii, mun jearan livččii go seammasullasaš girji heiven Sápmái. Mun veahá eahpidan dan. Dehe gal dat dieđusge livččii buorre. Juohkelágan girji mii boahtá sámegillii lea buorre. Go leat nu unnán girjjit. Muhto mun jurddašan ahte livččii várra ain buoret jus livččen čállán earálágan girjji. Ferten smiehttat viidáseappot...

eallima periodat. badjeperiodat, vuolleperiodat. ja mokta de jávká. fokus. gosa galggan? maid oaččun? mot? makkár galggašii leat? galggašii go ná? dieđusge ii. galggašii eará láhkái. galggašin nagodit čorget. muhto mus ii leat miella. spiidni.

eminem boahtá álo ruovttoluotta. sutnje sáhttá luohttit. son buvttada buriid lávlagiid. álggus in riekta liikon skerrui "recovery". muhto dál. olbmot jerret mus áiggun go čállit joatkaga girjái. in dieđe. in jáhke. manne galggašin? livččii várra áigi dál čuoigat, galggašin čuoigat odne, livččii buorre. muhto mun in nagot. guldalan musihka. makkár gelbbolašvuođa hukset dáppe duoddaris? maid mii bargat? lean nu váiban. in nagot ge čuovvut ovtta jurdaga lohppii. njuiken daid gaskkas. juoga váilu, mun dovddan dan. lea juoga maid mun dárbbašan. dál. in ge dieđe riekta mii. árvalus, anyone? lean borran, lean beaivvádagas váccášan.

sotnabeaijurdagat

sánit, jurdagat. leat nu olu. dán áiggi. in dieđe manne. in dieđe riekta manne. deaddu lea lassánan. ja de šaddá juogalágan buođđu, dat lea várra lunddolaš. in gille nu olu bargat. lea nu olu maid livččen galgan. heajos oamedovddut juohke sajis. ja mus lea nu heajos telefovdna ahte in bálle dainna riŋget. lean gal hupman oappáin oanehaččat odne. in muitte maid logai. son lei buori forpmas, guldalii klassihkalaš musihka spotifyas. mus ii leat spotify, in ge fuola. in dál goit. vai livččii go várra vuogas. youtube han ii doaimma nu bures dán áiggi.

muđui leat beare iežan jurdagat mat jorret. gorut lea váiban. lea várra streassa leamašan. streassa ja eará dovddut. mun šadden oanidit muhtun prográmmaid, mat livčče galgan guhkit. olmmoš ferte muhtumin presset iežas. in dieđe lea go buorre. mun lean álgán vuohttit mot šaddá unna servodagas, jus olbmot bloggejit. ii leat gal váralaš. muhto bloggejeaddji ferte gal várra váldit veaháš stuorit ovddasvástádusa dáppe. jus stuoragávpogis oažžu muitalit visot, de ii várra oaččo dan dáppe dahkat. oažžu dieđusge, muhto dat ii leat seamma. lea veaháš eará.

meidnen geahččalit mannat johkamohkkái. livččii somá dohko mannat. duođas. somá oaidnit buot olbmuid. ii šatta nu dávjá...

vuoitit

lea ártet ahte eallin gáibida nu olu. don it goassige olle mollii. don šattat rahčat viidát. ii leat áigi vuoiŋŋastit. eallin gáibida dus ahte don rievdadat oaivvila. vaikko lea lossat. ártet, dan gal ferten lohkat. hui ártet, jus mus jearat. muhto bággu lea: vuoitit iežas badjel.

Zlatan Ibrahimovic Top 30

Lea gal veaháš somá oaidnit Zlatan go son skore. Lea oalle čeahppi, ja moalat leat fiidnát.

allaskuvlla politihkalaš bealit

čohkkán ain barggus. diibmu lea kvárta váile guđas bearjadateahkedis. fitnen kaffegallerias borramin láibbi ja cappuccino. lei njálggat. somá maid oaidnit olbmuid. leat muhtun olbmot mat lávejit ihtit bearjadagaid kaffegallerias, lea somá oaidnit sin muođuid ja lonuhallat muhtun sániid.

lean maiddái fitnan beaivvážis odne. válden sihkkela ja dulbmen kulturvissui, gos čállen vuollái kontrávtta. áiggun guokte golbma diimmu bargat sin ovddas. ja arvit manin mun galggan bargat? gielladárkkisteaddjin. na makkár gielladárkkisteaddjin? ruoŧagieldárkkisteaddjin. go okta karaktera áigu ruoŧastit min duoddarat-čájálmasas. somá ahte riŋgejedje!

muhto sivva manne dás čohkkán dál lea ahte lean ožžon barggu. lea álo nu, don plánet dahkat juoidá, ja de bohtet eará áššit hoiggažit eret du diŋggaid. ja de njuiket mielde ođđa togii. ja nu mun dál dagan. galggan leat mielde ohcat muhtun gálduid maid sáhttá geavahit go dutkanráđđi áigu hábmet davviguovlostrategiija alccesis. danin logan "ođđa huksengeađggit davvin. ráđđehusa davviguovlostrategiija boahttevaš lávki" (olgoriikadepartemeanta 2009), "regjeringens nordområdestragi" (utenriksdepartementet 2006) ja ovtta artihkkala maid min rektor steinar pedersen lea čállán girjjis "nordområdepolitikken sett fra nord" (angell, eikeland, selle 2010), man namma lea "kapasitetsbygging blant urfolk og i urfolksinstitsjoner".

lea veaháš váttis lohkamušat. muhto seammas dovddan ahte leat ávkkalaččat, ja dan dáfus leat somát. dál mus lea dušše diet "ođđa huksengeađggit davvin" báhcán. áiggun dan lohkat, ja dan maŋŋil sáhtán várra juoidá dadjat dáid áššiid birra. heive bures jus mun de áiggun imponeret hoteallas vuollaga badjel. sáhtán lohkat: lea dehálaš ahte norgga dutkanráđđi bures ipmirda giela rolla. ii ábut dušše hupmat ealáhusaid birra ja nu ain. bággu lea oažžut giellaseailluheami maid mielde :)

ođasmahttin 1. lea gal veaháš váivi ahte leat ártegis sátnehámit ja čállinmeattáhusat dákkár teavsttas mii boahtá departemeanttas. čuožžu ovdamearkka dihte "defiidnet" go mun livččen čállán "defineret". ja dál logan: "nastionála birasiskkosbáŋku". nastionála orru veaháš boastut čállon. muhto mun galggan dan dieđusge dohkkehit ja beare joatkit...

ođasmahttin 2. vuoi, mii leat vissa oahppan ollu skuvllas ja universiteahtas. jurddaš man bures manná ruoŧagillii ja dárogillii lohkat jođánit. muhto sámegillii? na, juste dán háve gal váiben goit. in mun dieđe sihkkarit lea go giela dihte, vai dan dihte go vel diibmu lea gollan. ferten iskat ihttin. ferten boahtit deike ja lohkat dáid teavsttaid lohppii ihttin. in mun dál dárbbaš šat. lohpi lea mannat ruoktot dál. ruoktot. jávrrášmohkkái. boradit. in áiggo gal oađđit. áiggošin fitnat olgun odne. muhto in mun dieđe nagodan go. láven gal váibat sákka, go bearjadagaid ollen ruoktot. tjing!

in leat gal várra nu buori forpmas odne. váiban, sihkkarit. sihke rumašlaččat ja jierpmálaččat. ii mihkkige ođas beaivvi vuolde.

SomBy - Guoros Sorbmi (Official music video)

Tipsejuvvojin. Lea somás video. Geahča don maid!

Mii son dát lea? Ožžon mailan odne dán liŋkka.

http://delogbruk.ning.com/group/samisk_innhold_i_Kunnskapsloeftet?xg_source=msg_invite_group

diktagirjjit

lean girjjiid luoikan girjerádjosis, ožžon buori veahki. dál mus leat dievva diktagirjjit lohkat. muhto mun lean maiddái lohpidan joatkkaskuvlii sihkkelastit. sisbandy.

ferten gal vel ovtta ášši njulget. a ii leat a. dál mun lean heaitán dieiguin bustávaiguin. jus mun dán bloggas čálán ahte a lea dahkan juoidá de dat ii mearkkaš ahte dat gii lea a mu ođđa girjjis lea maidege bargan. a sáhttá vaikko mii leat: ándde dehe annika dehe vaikko mii. (gullen oainnat ahte muhtun lei doivon ahte mun ledjen girjji a:ain hupman, go ikte dehe ovddit beaivvi čállen ahte "a" lea oahpahan mu luistensabehiid birra. dát a lea áibbas eará go girjji a.)

gávdnen ođđa blogga masa liikon, erenoamážit go leat čáppa govat. muđui lea veaháš eallima birra lullesámis, deartnas: http://mariasbilder.blogg.se/

čuoigat ja luistet

čuigen odne maid. lean dál juohke beaivvi čuoigan lávvordaga rájes. hirbmat buorre buđaldeapmi, mu mielas. luisten eanu mielde lulás ákšomuotkkeguvlui. in leat gal gillen gitta dohko luistet, muhto nu áiggun muhtun čáppa beaivvi. manná buorebut ja buorebut. dovddan ahte oahpan juoidá juohke beaivvi. odne ohppen ahte manná mihá geahppaseappot jus čuoigá láhtu bajimus "bálgá" mielde, dehe eará sániiguin buot bajimus punktas olles áiggi, vai "ceahkit" mannet vulosguvlui olles áiggi. Mihá geahppaseappot.

Hui diet lei váttis dadjat. Mun in máhte diekkár sániid, mat eai gula mu beaivválaš gillii, čuoigansániid.

ášši seksuáloahpahusa birra

Mun lohken odne DN:as ahte muhtun UR-filbma Ruoŧas lea áššáskuhtton go sisttisdoallá bihtá mas guokte nuora anašeaba.

http://www.dn.se/kultur-noje/film-tv/animerad-sexualkunskapsfilm-jk-anmald

Orru mu mielas ártet, muhto mun in leat dieđusge oaidnán filmma dál vuos. Lea dehálaš ahte nuorat besset oahppat seksualitehta birra, ja ahte eai daga dan dušše porra bokte.

TV-ođđasat! TV-ođđasat!

Lean aiddo vásihan juoidá. Lean oaidnán iežan TV:as. Lean gal dahkan dan juo ovdal, 2008:is, go lei ášši Ođđasiin munno Lottain vearbagiehtagirjji birra. Dál odne ledjen fas, ođđa girjji birra. Áššái ollebehtet dán liŋkka bokte.

http://www.nrk.no/nett-tv/klipp/705651/

Lei somás vásáhus. In leat gal duostan geahččat go oktii. Áiggun muhtun beaivvi vuohon geahččat. Mun gehččen, ja fuobmájin ahte lei buorre ášši. Ja dat lei doarvái. Lei hirbmat buorre ášši. In sáhte gal nu olu eará dadjat. Áiggun fitnat čuoigamin veaháš.

somás mánnodat. eh, in dieđe. sihke ja.

mus leat muhtun buorit ođđasat. ledjen gal veaháš skurtnjagan go mannen ruoktot barggus odne, in gillen šat maidege. in gillen ge málestit. in ge gillen oađđit. loahpas bassen guokte moni, vaikko ledjen juo lunšan borran steikejuvvon moni. na na. muhto mun dál hálidan fokuseret daidda buriid áššiide maid mun lean vásihan odne. lean gullan A:as ahte luistensabehat leat veaháš earálágan go allroundsabehat. ja dasa lassin leat luistensoappit earálágan go dábálaš soappit. mun várra dihten juo dáid diŋggaid. muhto, de bođii ođas: luistenskuovat leat áibbas earálágan go eará čuoiganskuovat. yes. dan dihte mun váiben gusto. go mus eai lean rievttes skuovat. ferten dál mannat áltái oastit ođđasiid.

lei gal galmmas čuoigat odne. lea buolaštan. in láve dán áiggi jagis šat geahččat grádastohka, muhto lean áibbas sihkar ahte lea hirbmat galmmas.

vel okta buorre ođas lea ahte mun lean lasten vulos ođđa ftp klienta, filezilla client. ja dan dihte lean odne beassan lastet bajás muhtun fiillaid nehttii, maid ožžon mannan bearjadaga. ášši lea ahte etc stockholm lea čállán mu birra, ja mu girjji birra. artihkalčálli namma lea jonna sima. čeahpes čálli, duođaid. dagai buori historjjá mu girjjis. somá lohkat. loga don nai!

www.villesoderbaum.com/etcstockholm2.pdf

dasa lassin lea tobias bervinga govva mus mielde sihke ovdasiiddus ja siiddus 11. gea dá!

www.villesoderbaum.com/etcstockholm1.pdf
www.villesoderbaum.com/etcstockholm3.pdf

Marcus Eriksson - Superstriker

Mun lean speallan basketa, gorespáppa. Mun lean Uppsalas speallan, juste dien hállas, mas Marcus Eriksson čuožžu dán videos, Fyrishova unna sálas. Muhto mun in leat gal goassige nagodan nie bures báhčit. Wow, čeahppi!

lean oahppan čuoigat

mus lea ovdal leamašan dovdu ahte mus ii leat doarvái čuoiganteknihkka, ja ahte dat lea hehtten mu hárjehallamis. go mun lean čuoigan, de lean čuoigan somá dihte, in ge hárjehallan dihte. sullii nu. mun in leat nagodan riekta drivet ja presset iežan. muhto de ikte, go dovden gorudis, ahte dál livččii buorre hárjehallat juoidá, presset iežan veaháš, de álgen jurddašit ahte livččii gal somá viehkat moadde kilomehtera. muhto de bođii dovdu ahte mun sáhtán čuoigat, dat manná, dat váibaha mu, dat manná bures trimmet čuoiggadettiin, jus luiste. ja mun mannen olggos. álggus šadden duolbmat obbasis, go mannen boastoguvlui. muhto go ollejin eanu lusa, ja álgen skohterláhtu mielde čuoigat, de manai hui bures, ja mun luisten measta 50 minuhta. dál mus lea ođđa prošeakta, duođas, ja dat lea sámi ski race. mun áiggun dan čađahit. ii leat go 60 kilomehtera...

PO Enqvist ja doaktárat

Dat gii hálida lohkat čálli Per Olov Enquista birra ja su doavttirtemát, mat álo bohtet ruovttoluotta, essayista mielde, sáhttá lohkat dán essaya:

http://www.unt.se/kultur/litteratur/lakare-och-charlataner-hos-po-enquist-1212658.aspx

post project syndrome

mun in dieđe mii leš, muhto jus gávdno sivva mas lea namma "post project syndrome" de lea vejolaš ahte mus lea dat sivva. guorosvuohta maid váhnemat dovdet go čivggat leat vuolgán ja fárren. ja čálli dovdu go girji lea mannan prentehussii. ja álggus várra ii vuhtto nu čielgasit. muhto áiggi mielde gal dáidá dovdagoahtit.

mun in bargga maidege dáid beivviid. máksen gal guokte rehkega eske. dat lei buorre. muđui geahčan teve neahtas. oidnen skavlana ikte. lei hirbmat buorre. somá oaidnit. čeahpes olbmot. boran juoidá. soppa, mas lea pasta. dakkár gárvveslágan diŋga, masa lasiha dušše čázi. boran njálgáid maid, diekkár njálggáid maid geasset beassá bassit dola nalde. manin gohčoduvvojit? in mun muitte šat. marschmallows.

post project syndrome. mun lean gal gugelastán (!) dan. muhto ii oktage lean dan birra čállán maidege. kánske livččii vuohkkáset čállit "post project loneliness".

lávvordateahket Ggs.

Áiggun rišu váldit. Šávan ahte oaččun miela ruovttoluotta. Hálidivččen fitnat olgun. Hálidivččen hálidit fitnat olgun. Nu go dál lea, de in beroš nu sákka. Hálidan buoret mannat nohkkat. In mun oainne vejolašvuođa gávdnat juoidá doppe olgun mii attášii munnje maidege. In mun dieđe riekta manne. Lean várra hui negatiiva dáid beivviid.

Muhto livččii somá juhkat. Dalle sáhtášii várra eará bealli mus boahtit ovdan? It go doaivvo?

mun geahčan weabba-teve

lea giehtaspábba ruoŧas, máilmmemeašttirgilvvut. mun geahčan matcha ruoŧŧa-polánda. ruoŧas lea 23 ja polánddas lea 20. lea vel vihtta minuhta speallat. ja polánddas lea ráŋggaštus. šattai 21-23. dn čájeha dán matcha weabba-teven. polánddalaš šaddá mannat olggos, go dahká juoidá mii ii leat lobalaš. 24-21 ruŧŧii.

mun lean odne sádden guokte girjji poasttain ruŧŧii. nubbi galggai bårjåsii, ja nubbi ubmái.

okta árbečeahppi bođii mu lusa odne go ledjen coopas. logai ahte son hálidii cuiggodit veaháš. son lei oainnat gullan mu radios, go mun hupmen dola birra, ja sámi dolastallanvuogi birra. son meidnii ahte lea heakkavárálaš jus diktá olbmuid dolastit vaikko mot. jus galgá lávus dolastit, de ferte čuovvut sámi vuogi. mun lean dieđusge ovttaoaivvilis dies. go mun hupmen radios de jurddašin eambbo eanogáddedolastallama birra, in ge lávvodolastallama birra. son oaivvildii ahte mun berrešin vuollegaš leahkit árbevirolaš máhtu ektui. lea veaháš duohta, dan gal ferten mieđihit. šattai várra veaháš boastut dien sáddagis. ferten árvvoštallat mu vuogi ovdanbuktit diŋggaid. muhtumin galggašin baicce gávdnat muhtun positiivvalaš vuogi dadjat diŋggaid. mun ferten vel veaháš jurddašit dán birra. muhto lei goit ge hui hui buorre ahte diet árbečeahppi muitalii munnje maid jurddašii. giitu sutnje!

mu váttisvuohta

mus lea gal muhtunlágan váttisvuohta dás, ja dat ii leat iešalddis makkárge albma fysalaš váttisvuohta mu luhtte, muhto dat lea dat ahte olbmot doivot ahte mus leat váttisvuođat. dat lea mu váttisvuohta. dat doivot ahte lea lossat sihkkelastit go lea galmmas. ja ahte mun dárbbašan biilasáhtu. muhto munnje lea dieđusge mihá vuohkkáset ieš sihkkelastit go čuovvut muhtuma biilla mielde. mun lean nu hárjánan sihkkelastit, ahte mun in dárbbaš jurddašit ge. in ge beroš lea go buolaš vai bivval. muhto jus galggan čuovvut olbmuid mielde, de ferten jurddašit, ferten plánet, mot mun oaččun sihkkela ruoktot ja nu ain. ja dat lea losit.

boađus lea ná: olbmot doivot ahte sii veahkehit mu, go fállet sáhtu, muhto rievtti mielde ii leat veahkki. ožžot dieđusge fállat sáhtu. jus oktii dehe guktii nu dahket. gal dat lea somá oažžut jearaldaga duollet dállet, ahte dárbbašat go sáhtu, dárbbašat go juoidá. muhto go šaddá menddo dávja, de mun in dieđe. šaddá veaháš ártet. ja dalle sáhtán loahpa loahpas gártat vástidit ahte juo, mun čuovun mielde. vai duhtá. ja dat olmmoš doaivu ahte dat veahkeha mu. muhto mun ges čuovun mielde dušše dan dihte go mun áiggun veahkehit dan, vai son dovdá ahte son lea dahkan juoidá buori odne.

mun dieđusge birgen buorebut akto. lea vuohkkáset dahkat nu go álo dagan. muhto muhtumin mun vásihan mu váttisvuođa, ja dat ii leat mu luhtte. dat lea earáid luhtte. go doivot ahte mun in birge. go meidnejit ahte mun orun menddo guhkkin eret márkanis. go doivot ahte lea lossat sihkkelastit. go doivot ahte mun in loavtte áiggi dáppe. dat sáhttá munnje váttisvuohtan.

Ođđa blogga, mas leat divttat sámegillii

http://tifotspor.blogg.no/

ollu buorit ođđasat

leat nu ollu buorit ođđasat mu eallimis dán áiggi ahte šattai bággu ođasmahttit facebookstáhtusa ja čállit "i'm having a good time". lea nu somá. ii leat dušše somá sisbandy spillet joatkkaskuvllas ja skoret. ii ge leat dušše dat ahte mii humaimet filosofia dehe dieđateoria de jurddašanmálliid go leimmet kauto pizzas borramin. buot suohttaseamos ođđasat dán áiggi gullet girjái. buot maid gulan. buot maid jerret. buot beroštumi maid čájehit. ii dušše allaskuvllas (dat lea iešalddes hui somá, muhto mun in áiggo nu ollu čállit dan birra, go fargga várra eai šat hálit muinna hupmat, jus oidnet ahte mun čálán juohke diŋgga iežan bloggii), muhto eará sajiin nai. deiven joatkkaskuvlaoahpaheaddji dál, ja son lei lohkan. logai: mis lea girji dáppe joatkkaskuvllas.

ja olgobealde guovdageainnu lea maiddái hirbmat rušša. upmis ja stockholmmas leat odne dieđihan munnje ahte hálidit addit munnje saji. ubmái dáiddan mannat sámi vahkus. seamma vahkus lea vissa literatuvrafeasta doppe (www.littfest.se), ja jus visot manná bures, de manan mun dohko lohkat jitnosit girjjis. stockholmmas ges gullen ahte mun dáiddan gártat ovdasiidui ovtta bláđđái mii boahtá boahtte vahkus, etc stockholm-nammasaš aviissas. in dieđe čuođiproseanttalaččat vel, muhto lei goit somá oažžut diekkár sms-dieđu odne, maŋŋilgaskabeaivvi, ahte sáhttá šaddat. sii ledje árvvoštallamin dan. sii leat juo jearahallan mu, ja mu govva ja jearahallan lea doppe aviissas. muhto mun in leat goassige gártan ovttage bláđi vuosttaš siidui. lea ođđa lávki. lea somá.

civilkurage lei dien báŋkohoavddas

mun lohken artihkkala dn:as dien báŋkohoavdda birra gii attii dieđuid wikileaksii. mu mielas gal lei riekta dahkkon. ii ge dárbbašan máksit nu olu dan ovddas, go duopmostuollu meidnii ahte son lei sekretessa rihkkon.

loga ášši dá! diet gal lea albma civilkurage, mu mielas. son šaddá gal máksá veaháš, muhto máilbmi várra vuoitá hui olu dainna daguin.

doddjojin jieŋa

doddjojin ikte. manadettiin ruoktot barggus. sihkkelasttán oarjebeali eanu lulás, ja go de márkan nohká, de gávven olgešguvlui ja rasttildan, juhlsa buohta. njuiken sihkkelis eret, go galggan rastá. ja go ollen eatnogáddái, de daddjon, manan jieŋa čađa. lea buorre ahte lea nu lahka gátti, čáhci ollá dušše čippiid rádjái. galmmas gal, ja jeanssat gal šaddet jiekŋa, go váccán sihkkeliin ruoktot.

buorre ahte manai bures :)

árgabeaivi

maid mun dál jurddašin? in mun ieš ge muitte.

odne leat ollu olbmot diehtosiiddas. lea sihke diet ja duot čoahkkin. statistihkkaolbmot nuppi dáfus, ja sámedikki oahpahanmateriálaolbmot fas nuppi dáfus.

muinna manná beare bures. vuorddán dál mu kollega, gean luhtte leat spealut, maid áiggun fievrridit juhlsii. in dieđe man stuora kássa lea. sávan ii leat menddo stuoris. sávan čáhká sihkkelii.

diibmu gollá. lea buorre. áššit ovdánit.

artihkal ON váttisvuođaid birra

Loga artihkkala dás:

http://www.dn.se/kultur-noje/spelet-bakom-de-forfallna-nationerna

vejolaš ođđa prošeakta :)

bearjadaga lei bálkavuola hoteallas. jugaimet ja humaimet. nu go álo dáppe guovdageainnus, de lea muhtun mii álgá cuiggodit ahte mus ii leat vuodjinkoarta. mun vástidin ahte máŋgga sajis lea juhkanpreassa, muhto guovdageainnus lea dasa lassin biilapreassa.

eahket golai, ja loahpas álgen hupmat ovttain olbmáin geas lei buorre evttohus munnje. son árvalii ahte mun oasttán hearggi ja álggán dainna vuodjit bargui. logai: "jus mus livččii 3 kilomehtera bargui, de livččen oastán hearggi, ja dainna livččen vuodján bargui."

lean dál álgán iskat vejolašvuođaid dápmat hearggi. oasttášin variha dán giđa. ovtta dehe guokte dehe golbma. ieš dárbbašan dušše ovtta, muhto jus gávnnan olbmáid geat maid áigot mielde. livččii várra buorre jus ii leat akto. ja de gerresa ja buot mii gullá dasa, lávžžiid ja nu ain.

lea somás jurdda. mun ferten dan árvvoštallat. livččii dieđusge liigebargu. muhto amma livččii veaháš somá maid. oahppat buot daid sániid ja vugiid mot galgá ráhkadit daid diŋggaid, ja mot dápmá hearggi. livččii miellagiddevaš bargu. livččen sihkkarit oahppan ollu. ja dáppe viesu birra livččii guohtun.

eahpesihkar ja balus

mun lean nu eahpesihkar. lean nu eahpesihkar ahte dagan go riekta. lea beanta váivi go lean ná. oažžu dohkket, dieđusge. ii leat eará. muhto váivi lea aŋkke.

bessen odne lohkat juoidá mii jeđđe veaháš dán dáfus. sven henriksena bloggas lei buorre teakstastuhkka, gos čilgii makkár lei go son deaivvai ruoŧa filbmadahkki ingmar bergman. teaksta permliŋka lea dákko. aldri fin nok-nammasaš tevsttas čuožžu ahte bergman dalle logai: "Du skall inte vara rädd, alle bra menn är rädda, jag är mycke rädd".

mun in dieđe lea go duohta maid bergman lohká, ahte lea áibbas ok leahkit balus. muhto olbmo siste han lea olu diŋggat. ja jus ballu sáhttá leat lunddolaš, ja várra buorre, de dáidá eahpesihkarvuohta leat juoga buorre maid.

Maa on syntinen laulu

Mun hálidivččen oahppat suomagiela. Minä halua suomenkieli... oahppat. Livččii nu buorre iežan referensrámmaide, jáhkán. Ovdamearkka dihte ožžon ovtta tipssa odne, ja dat lei okta filbma man namma lea "Maa on syntinen laulu". Jus livččen máhttán suomagiela, de livččii várra mus eambbo kontávttat Suomabealde, ja dalle livččen gullan dán filmma birra. Dál gullen soaittáhagas dan birra Ruoŧas, Ruoŧa radio Kosmo-nammasaš prográmmas Lapplanda birra: Lappland - om samer, kamp och myter, mii sáddejuvvui diibmu golmmas odne.

Maa on syntinen laulu, Eanan lea suddugas lávlla, lea filbma maid hálidan oaidnit. Lea vissa báddejuvvon Sámi lullimus osiin Suomas. Dás sáhttá lohkat veaháš eambbo filbma birra.

Lehpet go dii oaidnán filmma? Lea go buorre?

Ođasmahttin. Ferten lasihit ahte diet radioprográmma ii lean bahá. Dat oaččui mu jurddašit. Sihke diet nisu Deanus gii humai máhtu birra ja logai ahte máhttu mas ovdal lea leamašan árvu dál ii leat seamma dehálaš. Lea nu ollu rievdan, ja dainna lea nu váttis dilli máŋgasiidda. Miellagiddevaš jurdda. Ja jurddaš man ártet ahte mun nu olu human radios (ja várra teves maid) - almmolašvuođas - ja mun in leat jurddašan buot diŋggaid. Lea nu olu maid oahpan juohke beaivvi, ja lihkká human medias. Ii go dat leat veaháš ártet. Livččen várra galgan doallat njálmmi. Vai? In várra galggaše jur doallat njálmmi, muhto mun fertešin várra váruhit ain buorebut ovdal go human. Ártet ahte mun nu human. Lea duođas ártet.

Sofia Jannok maid oassálastá dien prográmma loahpas, ja son lea buorre. Somá gullat.

Lea go girji ođas?

Man guhká lea ođasášši ođas? Ja gii mearrida man guhká sáhttá dan doallat ođasin? Lea go journalista gii mearrida? Vai lea go publihkka, dat maid lohket media? Vai lea go ieš ášši? Vai kánske dáiddar gii galgá hupmat ođđasa birra?

Mun dál jearan go mun lean álgán eahpidit man guhká mun sáhtán hupmat mu girjji birra. Mun veaháš álggán dovdat ahte mun lean juo muitalan. Ja jus mun human jearahalliin ja dovddan ahte mun lean juo muitalan dán maid mun dál muitalan, dalle ii várra šatta nu buorre. Dat oidno ovttatmano ja gullo ahte mun in šat muital ođasáššiid, muhto baicce boares dieđuid. Ja danin lea, goit mu teoriija mielde, girji ođas dušše nu guhká go mun (dehe dáiddar) nagodan dan doallat ođasin.

Diet ledje dušše muhtun jurdagat.

TV-ođđasat odne

In dieđe duosttan go odne geahččat Sámi TV-ođđasiid. Áiggošin dál ládet mu telefovnna, ja de sáhtán dasto, go lea ládejuvvon, riŋget muhtumii, kánske mu oabbái, ja de bivddán su geahččat, ja de jus boahtá ášši mu birra, de dieđán goit sullii mot šattai, jus beasan gullat maid dadjet. Ja de sáhtán maŋŋil iskat neahtas ja geahččat webb-teves. Lean veaháš nervösa...

Ođasmahttin. Dál oainnán ahte sáhttá neahtas geahččat LIVE. Nu ahte mun dagan várra nu. Dákko.

Ođasmahttin 2. Ii lean gal mihkkege mu birra. Odne. Lei várra buorre.

buorre TV-eahket!!

Ii leat dušše Ole Heandarat gii ánssáša rámi dán hávi. Professor Magga lei erenoamážit čeahppi, muhto nu ledje maiddái earát. Egil Ollis ledje poeŋggat, hui buorit poeŋggat. Son dajai diŋggaid mat eai leat gullon almmolaš ságastallamiin ovdal. Hui buorre! Ja Ann-Mari Andersen lei nu dehálaš dán debáhtas. Mun dovden ahte son govddidii gova ja govddidii ságastallama, go son čájehii ahte eai buot sápmelaččat leat seammaláganat. Lei nu buorre. Ja journalista gii jođihii olles eahkeda lei erenoamáš son maid. Máhtii bidjat miellagiddevaš ja hástaleaddji jearaldagaid oasseváldiide. Diet mearragáddealmmái lei maid buorre, son gii lei mielde filmma maŋŋil. Diet nubbi, diet gii lei mielde ovdal filbma čájehuvvui, dat gal ii lean nu buorre. Su ii lean nu somá oaidnit. Muhto buohkat mat ledje mielde maŋŋil filbma - wow! Maiddái diet nisu gii lei videokonferánssas mielde.

Norgga Sámis leat nana njunušolbmot. Egil Olli ja Ole Heandarat Magga! Soai dajaiga nu buriid diŋggaid odne. Čilgiiga man birra lea sáhka, mot demokratiija doaibmá. Lei nu buorre.

Ja diet filbma man birra lea ollu gullon, Fjellfinnhua, dat ii lean nu heittot go ledjen doivon. Mun han ledjen gullan ahte ii ánssášan nama filmma ge, ii ge dokumentára. Muhto filbma lei, ja áibbas dohkálaš. Ii lean várra olles áiggi nu miellagiddevaš ja strukturert, muhto dat válddii bajás olbmuid balu, ja dat lea hirbmadit dehálaš, jáhkán. Ballu bođii ovdan. Ja nu beasai diskušuvdna johtui hui bures go filbma lei nohkan. Ja dat han lei filmma jurdda, ahte galggai oažžut olbmuid hupmat. Nu ahte dat lei buorre. Filbmadahkki namma lea Guro Saniola Bjerk. Ferten muđui lohkat ahte Nils Utsi lei hui buorre. Su insátsa gal lei mearkkašahtti. Čeahpes neavttár, muhto son maiddái humai hui rahpasit buot diŋggaid birra. Lei hui buorre.

Lea nu somá ahte Norgga televišuvnnas sáddejuvvo dákkárlágan sáddagiid. Mun lean nu ilus ahte orun Sámis, ja ahte orun Norggas, go gulan Egil Olli nie hupmame. Ja professor Magga, ja Ann-Mari Andersen. Yes, yes, yes. Mun jáhkán otná ságastallan lea ožžon váriid lihkkat.

Lea váttis heaitit rámpomis. Mun ledjen nu váillahan dánlágan ságastallamiid. Dál dat várra šaddá veaháš eaŋkileabbu hupmat, go mii diehtit ahte mis leat hui nana njunušolbmot, mat leat hui positiivvalaččat. Dál in dárbbaš šat seamma ollu ballat. Somá maiddái ahte Olli logai juoidá dien Samevennen-báhppabárra birra, ahte lei suddu ahte dušše okta olmmoš sáhttá nie ollu billistit. Go han ledje máŋggas doppe mat hálidedje sin coggat gávtti. Go Sámediggepresideanta duostá dákkára dadjat TV:as, de gal ii leat heahti. Ovdal lean álohii dovdan ahte olbmot eai duostta lohkat maid oaivvildit, ja sii dušše jotket seammalágan árbbiin maid ikte oaččui. Ii ge jurddaš ođđasit. Muhto dál, dál dovden ahte Magga ja Olli jurddašeigga ođđasit. Mun oidnen dan. Soai leaba várra dan dahkan ollesáiggi, muhto dál mun fuobmájin dan.

13:át beaivi ii leat buorre beaivi olbmuid jáhku mielde. Go mun galgen odne signeret girjji maid mu kollega osttii mus, de in sáhttán čállit ahte lei 13:ádis. Son bivddii mu čállit 12:áda. Ja nu dahken. Muhto mun jáhkán ahte 13:át beaivi ođđajagimánus 2011 báhcá mu muitui buorren beaivin. Mun jáhkán ahte juoga rievddai odne. Mun jáhkán ahte das boahtá leat stuora váikkuhusat mu eallimii, ja várra olles Sápmái. 13:át beaivi lei diet beaivi goas ságastallan beasai "čađa", goas viimmat almmolaš ságastallan beasai johtui, nu go galgá demokráhtalaš servodagas. Beaivi goas duostilvuohta vuittii balu badjel.

-Illubeaivi!!!

Inger Gaup - Olmmáivuohta

Mun liikon dán lávlagii. Dat vuolgá seamma mánáidkoarra-skearrus maid mun lean eske namuhan, Guovdageainnu kulturskuvlla lávlunjoavkku skearrus, mas lea seamma namma go dán lávlagis. Inger Karoline lávlu nu bures.

oađđit vai ii?

Muhtumat lohket ahte ii galgga oađđit beaivet. "Galgá gohcit go lottažat gohcet, ja galgá oađđit go lottažat ođđet." Nu mun gullen ikte barggus, ja dat lea várra duohta. Mun láven goit muhtumin oađđit muhtun diimmu go boađán barggus. Dat láve nu buorre. Váttisvuohta lea dieđusge ahte lea bahá gohcit eahkediid, jus lea beassan oađđit beaivet...

go jierbmá :)

Gea maid mun oidnen :)

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=4240431

Jus hupmá guokte giela, de jierbmá vissa. Ja dat han lea várra buorre :)

Ođđa blogga - Mánáidgárdeblogga!!!

Gea die! Ođđa blogga dán máilmmis. Buorit govat ja somás teavsttat. Čuovo min SSO-mánáidgárddi čuvvovaš neahttabáikkis:

http://gahkkorcorustudentbhg.blogspot.com/

Dát han sáhttá leat vaikko man buorre ja dehálaš min studeantarekruteremii, ahte oidno ahte lea buorre mánáidgárdi lahkosiin :)

Kommentárat AES

Muhtumin oaččun bloggakommentáraid IRL:as (In Real Life, dehe AE:s, Albma eallimis), ja dat lea várra ok, eai han buohkat leat várra hárjanan kommenteret neahtas. Kommentára maid odne ožžon lei ovtta teavstta hárrái man čállen mannan vahkus. Dál lean dan divvon, go vissa lei bahá dulkot dien teavstta boasttoláhkai.

---

Muđui leat mus positiivvalaš ságat. Olbmot nu lohket girjji. Ja iešguđet mediaolbmot áigot mu jearahallat girjji birra sihke ihttin ja maŋŋit beaivvi!!!

11. beaivi ođđajagimánus 2011

Lean váiban
Lea juoga. Muhto dán hávi ii leat fysalaččat
Mannan vahkus lei fysalaččat
Mun buohccájin, dál lean vuoiŋŋastan

Go lea leamaš nu olu
Go lean jurddašan nu olu
De lean dál váiban, in ge nagot bargat
daid bargguid maid lean lohpidan bargat

Hoiggan daid ovddos
In mun dál, in juste odne
Mun bassan buoret lihtiid, boran njálgáid
ja lakcajieŋa.

Ollu lohkkit dáid beivviid

Mu lohkkiidlohku lea lassánan maŋemus áiggi. Lea illudahtti, somá, muhto dat oažžu mu maiddái jurddašit. Go leat ollu lohkkit - dáid beivviid eai leat dušše loginar olbmo fitnan muhto baicca gaskkal 40 ja 50 juohke beaivvi, ja dat lea hui ollu, jus jearat mus - de šaddá lunddolaš jearrat mii dagaha ahte olbmot fitnet mu bloggas juohke beaivvi (dehe duollet dállet). Muhto vaikko jearan, de in dieđe vástidit.

Mun dál logan Maigret och hans revolver, maid Georges Simenon lea čállán. Lea hui buorre, ja manná jođánit lohkat go lea sihke gelddolaš ja buorre giella, ja velá ruoŧagillii!!!

Lea vuosttaš hávvi mun logan juoidá Kommissarie Maigreta birra. Muhto ii várra maŋimus, go juo ožžon guokte Maigretgirjji juovlaskeaŋkan iežan goaskkis.

Lehpet go lohkan maid Matti Aikio čálii?

Bures,
Mun lean juste fuobmán ovtta nama maid ovdal lean háhpehan mannat meattá. In dieđe riekta manne, muhto vaikko lean várra oaidnán muhtun girjji muhtun girjegávppis, maid Matti Aikio lea čállán, de lean lihkká mannan viidáseappot iežan ohcamiin eará hilduide. Soaittán diktán su girjji orrut dušše dainna sivain go lei dárogillii? Mus han lea leamašan sámegielfokus. Muhto dál go ieš lean háhpehan čállit girjjiid ruoŧagillii, mat leat boktán beroštumi Sámis, de ipmirdan dieđusge ahte dárogielmáilmmis maiddái lea árvu Sápmái. Ja nu mun jurddašin ahte dál ferten geahččalit juoidá lohkat dán beakkán čállis. Dat čállet su birra, ahte son lea vuosttaš sápmelaš čálli:
http://no.wikipedia.org/wiki/Matti_Aikio
Mun ferten fitnat girjerádjosis ihttin ohcat. Lehpet go dii lohkan maidege Matti Aikios?
Dearvvuođat Villes

80-logu čoahkkáigeassu

Dán ija lean vuohon oađđán guhká. Golmma rájes gitta guovtti rádjái dahká oktanuppelohkái diimmu. Mun udnon iežan dan, go mun lean buohccin leamašan. Dál in šat sáhte buriin oamedovdduin lohkat iežan buohccin. Mun lean dearvvasnuvvan. Lei buorre oađđit guokte beaivvi.

Ruoŧa radios guldalan Tracksii. Kaj Kindvall lea lávvordaga 8 beaivvi ođđajagimánus 2011 submen čoahkkái 1980-logu buot buoremus lávlagiid. Lea 40 lávlaga válljen listtuid vuođul mat dalle ledje. 40:át sajis lei George Michael muhtun oahpes lávlagiin. Muhto dat ii lean dan mađi oahpis ahte mun dovden dan. Dovden gal, muhto in dovdan nama. Dál lea 39:át lávlla ja dat ii leat Pet Shop Boys, ii ge Erasure, ii Boy George, muhto dat lea juoga dien guvlui, typalaš 80-logu lávlla. Muhto mun in beasa gullat gii lea, dat njuikejit njuolgga 38:át lávlagii. Ii dat ge leat nu oahpis.

Dál dat muitalit. Alphaville lei, jus gullen riekta. Sáhttá hui bures stemmet, mun in dovdda sin.

Peter Gullina hávdádangeađgái

"Veaháš láhppon." Oidnen TV-bihtá, maid UR lei dahkan diibmá. Oidnen dan odne. Dás:

http://sverigesradio.se/sida/gruppsida.aspx?programid=276&grupp=3541

Álggus hupmaba muhtun nieiddat, ja dat lohkaba ahte diet Max, gii lea prográmmajođiheaddji, orru "veaháš láhppon". Max lea Stockholmmas, son ii leat goassige njuovvan.

Mun ieš dovddan mun maid muhtumin ahte lean láhppon. Juste odne lean veaháš váiban. Veaháš láhppon. Muhto dat sihkkarit manná bures. Lea nu ollu positiivvalaš eneršiijat juohke sajis dáppe davvin. Mu olmmái riŋgii eske. Áiggui geahččat Twin Peaksa. Ja de kánske hotellii. Mun lean buohcci leamašan odne. Muhto jus biila boahtá mu viežžat de sáhtášin čuovvut vaikko gosa, vaikko hotellii. Livččii somá oaidnit olbmuid. Ja mun lean ráhken iežan ja bidjan njálgga hája: Dior Fahrenheit 32, maid oappás ožžon juovlaskeaŋkan. Hirbmat njálggat :)

Guldalan odne maid Peter Gullina skearru "Transformed Evergreens". Addá munnje buori dovddu. Muhtumin go lean dáppe davvin de vajálduhtán gos lean boahtán. Peter ja mun oruime seamma oađđingávpogis olgobealde Uppsala, namalassii Gottsunddas. Son finai muhtumin min luhtte. Mus lei moarsi dalle, dehe ovttasássi, ja munnos lei girjelágadus man namma lei Liödla. Mii attimet olggos Peter divttaid čoakkáldahkan man namma lei Svanhopp i G-moll.

Peter ohcá. Peter lea ohcci. Mun dovddan dan. Mun gulan dan. Son ohcá. Son čuovvu bálgáid maid earát eai leat čuvvon. Muhtumin ii mana riekta nu go galggašii, muhto son ohcá, ja muhtumin son gávdná juoidá. Mun lean maid ohcci, ja dat lea hui buorre oažžut sus doarjaga. Vaikko lea áigá jápmán. Rest in peace! Don ledjet erenoamáš. Ja don attát ain midjiide nu olu, du báddemiid ja min muittuid bokte. Ja dat ii leat bahá. Dat lea nuppi guvlui, dat lea hui buorre. Mii dárbbašit olbmuid mat ohcet. Mun jáhkán.

Mun P4 Davvibotnis.

Mun ledjen radios. Lena Callne (geas lea ruovttosiidu dákko) riŋgii munnje mannan vahkus, go ledjen lulde. Son jearahalai mu ođđa girjji várás. Mun nu vástidin, ja de son čuohpai dan ja bijai čuodjat radios odne, P4 Davvibotnis, P4 Norrbottenis. Šattai olles fárta-intervjua, maid gulat dákko: http://sverigesradio.se/sida/gruppsida.aspx?programid=276&grupp=3541

Muđui lean buohccán. Lean veallahan ruovttus odne. Lea buorre leamašan, hui vuogas. Oaivi nu lossat. Muhto go veallaha de ii goit gosat, ja dat lea buorre. Lea maid buorre aptihta ain, lean borran biergogáhkuid ja spagehtiid :)

Muhto veaháš akto gal lea, go veallaha akto viesus. Buorre ahte ránnjá fitná iskamin makkár hámis mun lean.

Muhtumin leat menddo ollu sánit deaivan du oaivái, lea dego deavdán dan ja don leat veaháš dolkan, don it hálit eambbo gullat. Dalle sáhttá leat vuogas bidjat musihka čuodjat. Mun aitto bidjen P3 Star čuodjat. Das leat dušše lávlagat ii ge makkárge gaskahupma. Lea buorre. Heive juste dál goit. Goit munnje. In dieđe manne šattai menddo olu. Bohten ruoktot, nohkestin ja nohkken máŋgga diimmu, gitta 10 rádjái (dehe 22). Dál lean bassamin lihtiid. Mun balan ahte lea leamašan ášši mu ođđa girjji birra SR P4 Norrbottenis odne. Orun muitime ahte nu dajai go jearahalai mu mannan vahkus. Muhto dál in gávdnan ášši, in ge leat gullan ovttasge ahte lea sáddejuvvon. Kánske galggai bearjadaga sáddejuvvot. Sávan ahte šaddá buorre ášši, in ge dieđe riekta. Lean álo veaháš nervösa. Muhto dán áiggi kánske in leat šat seamma nervösa go jahkebealli áigi. Mun lean muhtun muddui gávdnan jiena alccesan, ja mu iešluohtámuš lea sturron. Ja mun in dieđe, dat lea várra doarvái. Lea várra hárve ahte olbmot álget digáštallat áššiid čielgasit. Jus lea jietna, de olbmot guldalit. In dieđe. Lea go nu. Muhtumin deaivvan olbmuid dáppe Sámis mat váillahit digáštallama. Sii leat dahkan juoidá, čállán dehe ráhkadan juoidá, ja hálidivčče eanet kommentáraid dasa, eai ge oaččo. Mun ieš gal oaččun veaháš kommentáraid. In várra buot fáttaid birra mat leat mielde girjjis. Muhto olbmot kommenterejit maid mun boran. Dat leat oaidnán girjjis ahte mun orun márffi borramin juohke beaivvi, ja ahte dat várra ii leat dearvvašlaš :)

Somás káffebeavdi

Odne lei nu somá barggus, diibmu 2-káffebeavddis. Kollega jearai jus mun gillešin buohkaide lohkat iežan diktagirjjis ja čilget buot namaid ja nu ain. Mun in viežžan girjji, muhto dušše dat ahte sii hálidedje diehtit geat čiehkádit bustávaid duohkái attii munnje nu olu. Lei nu somá oaidnit ahte sis lei beroštupmi ja ahte ledje lohkan girjji. Hui somá! :)

Muđui ge boagusteimmet ollu. Lei vissa sáhka muhtun dávddaid birra. Bessen gullat ahte 40-jagidávda lei dievdoolbmuin go leat birrasii 40 jagi boaris. Dat oidno go sii doivot ahte nuorra nieiddat fullet sin dehe liikojit sidjiide. Muhto sii dušše doivot dan, nieiddat eai liiko sidjiide. Sis lea middelalderskriisa dehe 40-jagidávda. Lei somá reaškat :)

hittade en blogg

Surfedettiin gávdnen blogga mas leat čáppa govat ja vel somás jurdagat maid. Stockholmmas dat vissa orru. http://lenasofiestyle.wordpress.com/

Eh.

Okei, dál oidnen ságastallama mii lea SR Sámeradio siiddus mu ja mu ođđa girjji birra.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=4266897

Lea miellagiddevaš lohkat kommentáraid maid. Ferten dađibahábut lasihastit ahte mun in riekta nagodan lohkat buot, go ledje oalle roavvásat. Ferten váldit dán vuoruid mielde, veahážiid-veahážiid... Juo, okei, dál lean lohkan visot. Dat várra ii lean nu vearrát go álggus doivon. Ledje rievtti mielde miellagiddevaš kommentárat. In dieđe leat go buot kommentáhtorat lohkan girjji, muhto dat várra ii gáibiduvvo.

Buorre ođđa jahki!

Mus lea leamaš erenoamáš jahki. Guokte stuora prošeavtta lea gáddái ollen, ja buktagat leat vuovdemassii rámbuvrris. Lea somá. Giellaspeallu ja diktagirji. Mun lean maiddái ožžon fásta barggu Guovdageainnus. Ráhkisvuođain in dieđe riekta mot lea mannan. Lea várra mannan rievttes guvlui. Gullen muđui ahte ledjen čállán diktagirjji golmma nieidda birra: vuosttaža mii guđii mu, nuppi gii ii sihtan mu ja goalmmáda man in ožžon seaŋggaravdii. Lea veaháš somás dulkonvuohki :)

Ellet dearvan, buot lohkkit! Sávan ahte oaidnalit dán jagi maid :)