Muhtumin dovddan ahte dárbbašan veahki eallit. Mus lea nu unnán kontrolla buot dáid beaivválaš diŋggaid badjel. In nagot daid dahkat nu go livččen galgan dábálaš servodatoasseváldin. Mun in nagot fokuseret, mun gávnnan eará diŋggaid bargat, mat mu mielas orrot vuohkkáseappot juste dál, mahkáš.
Go barggus geahččalin čilget mu váttisvuođaid moadde vahku dassái muitalii mu kollega ahte son dovddai typa, ahte son dovddai "dáiddáriid", maidda visseslágan barggut leat hui váddásat. Na okei, dat lea dieđusge jeđđehussan ahte gávdnojit earát main leat váttisvuođat. Muhto dasto ferte dieđusge jearrat manne dat lea nu váttis daidda olbmuide, ja jus lea dohkálaš. Lea go nu ahte dáiddárat dovdet ahte dát barggut, mas dás lea sáhka (máksit rehkegiid, deklareret jna), leat menddo álkkit, ja ahte gávdnojit eará geat sáhttet daid bargat, ja ahte dan dihte sii eai gille? Vai lea go duođas nu ahte sii eai máhte oahppat? Mun jáhkán ahte lea vuoruheami birra sáhka. Mun in gille oahppat visot. Mun lean vuoruhan muhtun diŋggaid, mun lean válljen bidjat mu návccaid visses bargguide. Ja danne in nagot ge visot eará oahppat.
Lea ollu maid sáhttá dán birra čállit. Mun guldalan albuma Darkness On The Edge Of Town, maid Bruce Springsteen báddii 1978, jagi go mun riegádin. Gulan "Adam Raised A Cain" ja eará hitsaid, ja nu loavttán dáppe mielli nalde.
Ođasmahttin 22:00. Dál mus lea ođđa teoria. Váttisvuohta lea ahte jurddašanmálle lea nu earálágan dáiddálaš bargguin go muhtun kontorbargguin. Jus olmmoš lea hárjánan bargat nuppi vuohkái, de sáhttá váttis nuppi ges bargat. Jus dáiddár láve ieš mearridit mii lea riekta, visses rámmaid siskkobealde, de sáhttá leat hui váttis go dáiddár doaivu ahte gávdno dušše okta riekta nuppi máilmmis. Ja dan dihte lea nu bálddonas. Nei, mun in dieđe doallá go.
Ođasmahttin 22:15. Gal mun jáhkán ahte buohkat sáhttet oahppat visot, jus beare gávdnojit buorit oahpponeavvut. Ja jus dáiddálaš olbmot eai gille oahppat, de dat lea juogalágan badjelgeahččanvuohta, ii go leat? Ferte leat. Bággu. Vaikko ii dovddo riekta dan čállit.
Ođasmahttin 22:41. Jag saknar något grundläggande. Dat dat lea jurdda mii beahká lagabui, dat dat lea dovdu mii hálida celkojuvvot, mii hálida olggos. Mun váillán juoidá dárbbašlačča ja vuđolačča. Dat dat lea dovdu. Balddihahtti dieđusge. Mus váilu juoga maid olmmoš dárbbaša jus áigu eallit. Huffá. Mun gal dieđán ahte mun dál human ruskkaid, ja ahte dát ii leat áidna duohtavuohta. Mun galahal dieđán ahte dát ii leat go mu dovdduid stoahkan muinna. Dát ii leat duohta. Mun lean čeahpes olmmoš gii nagodan buot diŋggaid oahppat. Muhto. Mus lea vel ollu oahppat ovdal go doaimman áibbas riekta bures. Mus lea ollu čorgenbargu, ja ollu kvalitehtasihkkarastinbargu mii báhcá, ovdal go diŋggat leat ortnegis. Ollu bargu. Ja mun lean váiban. Sávvamis birgen geasselupmui. Mus lea ára geasseluopmu dán jagi, ja mun lean váldán ollu vahkuid, nu ollu go vejolaš. Diibmá ii lean dilli nu ollu váldit, ja mun jáhkán ahte dat ain vuhtto mus. Mus lea mánu geahčen luopmu. Gal mun dál ceavzzán dassážii.
Lean nu guorus doppe siste.
Ođasmahttin ihkku 00:40. Visot manná veaháš buorebut dál. Mun lean veaháš čorgen, ja mun lean gávdnan dien unna alit máksináđa, mii lei láhppon. Lean de máksán muhtun rehkegiid. Ja visot de dovdo buorebut. Lean maiddái váccášan mohki. Váibmu lea muhtun muddui gahččan sadjái. Fine.
4 kommentára:
Ii olmmos goit darbbas visot ies bargat/mahtit.
Dan dihte han gavdnojit olbmot mat vuvdet balvalusaid,jus ies ii mahte dege olle visot bargat:)Ja leat go lohkan Fengshui...dat maid sahta veahkehit corget feara maid:D
Dat gal lea duohta, ii dárbbaš ieš máhttit visot. Mun galggašin ge oastit bálválusaid dávjjibut. Mun lean várra menddo hánis muhtumin.
Muđui lean lohkan hui veaháš Fengshui, muhto ráhkasnuvven jurdagii ovttatmano go ipmirdin man birra lei sáhka. Danin mun čorgen ge viesus, vai iežan siste maid galgá leat nu go galgá.
Ikte eahkes go lohken du bloggačállosa, de jurddašin ahte fertešin juoidá vástidit, muhto ii lean nu álki fuobmát movt galgá vástidit vai ii šatta "vearrut". In dieđe lea go odne ge buoret vástidit, muhto dá hal lea goit mu smiehttamuš.
Ollu gerddiid gullo daddjome ahte gávdnojit dihtolágan olbmot, degomat dáiddalaš olbmot. Mun sápmelažžan bajásgesson in nagot dien jurddašeapmái guorrásit. Mun lean hárjánan ahte dakkár nu gohčoduvvon dáiddalašvuohta gullá árgabeaivái ja buot bargguide. Omd. duodji han livččii definerejuvvon dáiddan jus livččii oarjemáilmmi jurddamálle mielde, iige dábálaš atnui. Muhto buot maid duddjo galgá leat vuogas čalbmái. Juoigan,ii go dat oanit beaivválaš áddjás bargguid? Nu ahte in jáhke ahte dán dihte lea eambbo dáiddárlágan vaikko garvvaša muhtin bargguid.
Čeahpes olmmoš hal gal máhttá buot ja oahppá buot, muhto gille go dan bargat ? Servodat orru gáibideame ahte olmmoš galgá leat nu hipp-hurra juohke barggu dihte. Mun goit in ge nagot illudit go galggan rehkegiid máksit. Ja garvván dan nu guhká go sáhtán. Ja go servodat gáibida ahte galgá leat viššal, de šaddá váivi mieđihit alccesan ahte lean LÁIKI (dien ovtta dihto bargui, vaikko livččen oba viššal eará bargguide). Muhto diet okta láikodat báidná buot viššalvuođaid jus diktá nu.
Juo, diet gal lei buorre. Ii šaddan veaháš ge vearrut. Dás lea láikkesvuođas sáhka. In mun ge láve jurddašit ahte diekkárlágan olbmot máhttet diekkárlágan bargguid ja dákkárlágan olbmot máhttet ges eará. Mii sáhttit gal oahppat, jus lea beroštupmi. Ášši lei ahte mun ledjen gullan soapmása lohkamin nie ahte dáiddárat leat diekkárat. Ja nu mun čállen dan birra.
Lea várra lohpi leahkit láiki duollet dállet. Muhto ii gánnát gal luoitit dien jurddašeami ovdan, mii dadjá don-it-dárbbaš-danin-go-don-leat-dihtolágan-olmmoš. Dat ii doala čázi. Galgat baicce geahččalit leahkit rahpasat buot bargguide. Dehe vuoruhit somás bargguide. Muhto dalle ii galgga ágga leat ahte lean "dihtolágan", ja danin ii leat válljenmunni :)
Post a Comment