Ii leat dušše Ole Heandarat gii ánssáša rámi dán hávi. Professor Magga lei erenoamážit čeahppi, muhto nu ledje maiddái earát. Egil Ollis ledje poeŋggat, hui buorit poeŋggat. Son dajai diŋggaid mat eai leat gullon almmolaš ságastallamiin ovdal. Hui buorre! Ja Ann-Mari Andersen lei nu dehálaš dán debáhtas. Mun dovden ahte son govddidii gova ja govddidii ságastallama, go son čájehii ahte eai buot sápmelaččat leat seammaláganat. Lei nu buorre. Ja journalista gii jođihii olles eahkeda lei erenoamáš son maid. Máhtii bidjat miellagiddevaš ja hástaleaddji jearaldagaid oasseváldiide. Diet mearragáddealmmái lei maid buorre, son gii lei mielde filmma maŋŋil. Diet nubbi, diet gii lei mielde ovdal filbma čájehuvvui, dat gal ii lean nu buorre. Su ii lean nu somá oaidnit. Muhto buohkat mat ledje mielde maŋŋil filbma - wow! Maiddái diet nisu gii lei videokonferánssas mielde.
Norgga Sámis leat nana njunušolbmot. Egil Olli ja Ole Heandarat Magga! Soai dajaiga nu buriid diŋggaid odne. Čilgiiga man birra lea sáhka, mot demokratiija doaibmá. Lei nu buorre.
Ja diet filbma man birra lea ollu gullon, Fjellfinnhua, dat ii lean nu heittot go ledjen doivon. Mun han ledjen gullan ahte ii ánssášan nama filmma ge, ii ge dokumentára. Muhto filbma lei, ja áibbas dohkálaš. Ii lean várra olles áiggi nu miellagiddevaš ja strukturert, muhto dat válddii bajás olbmuid balu, ja dat lea hirbmadit dehálaš, jáhkán. Ballu bođii ovdan. Ja nu beasai diskušuvdna johtui hui bures go filbma lei nohkan. Ja dat han lei filmma jurdda, ahte galggai oažžut olbmuid hupmat. Nu ahte dat lei buorre. Filbmadahkki namma lea Guro Saniola Bjerk. Ferten muđui lohkat ahte Nils Utsi lei hui buorre. Su insátsa gal lei mearkkašahtti. Čeahpes neavttár, muhto son maiddái humai hui rahpasit buot diŋggaid birra. Lei hui buorre.
Lea nu somá ahte Norgga televišuvnnas sáddejuvvo dákkárlágan sáddagiid. Mun lean nu ilus ahte orun Sámis, ja ahte orun Norggas, go gulan Egil Olli nie hupmame. Ja professor Magga, ja Ann-Mari Andersen. Yes, yes, yes. Mun jáhkán otná ságastallan lea ožžon váriid lihkkat.
Lea váttis heaitit rámpomis. Mun ledjen nu váillahan dánlágan ságastallamiid. Dál dat várra šaddá veaháš eaŋkileabbu hupmat, go mii diehtit ahte mis leat hui nana njunušolbmot, mat leat hui positiivvalaččat. Dál in dárbbaš šat seamma ollu ballat. Somá maiddái ahte Olli logai juoidá dien Samevennen-báhppabárra birra, ahte lei suddu ahte dušše okta olmmoš sáhttá nie ollu billistit. Go han ledje máŋggas doppe mat hálidedje sin coggat gávtti. Go Sámediggepresideanta duostá dákkára dadjat TV:as, de gal ii leat heahti. Ovdal lean álohii dovdan ahte olbmot eai duostta lohkat maid oaivvildit, ja sii dušše jotket seammalágan árbbiin maid ikte oaččui. Ii ge jurddaš ođđasit. Muhto dál, dál dovden ahte Magga ja Olli jurddašeigga ođđasit. Mun oidnen dan. Soai leaba várra dan dahkan ollesáiggi, muhto dál mun fuobmájin dan.
13:át beaivi ii leat buorre beaivi olbmuid jáhku mielde. Go mun galgen odne signeret girjji maid mu kollega osttii mus, de in sáhttán čállit ahte lei 13:ádis. Son bivddii mu čállit 12:áda. Ja nu dahken. Muhto mun jáhkán ahte 13:át beaivi ođđajagimánus 2011 báhcá mu muitui buorren beaivin. Mun jáhkán ahte juoga rievddai odne. Mun jáhkán ahte das boahtá leat stuora váikkuhusat mu eallimii, ja várra olles Sápmái. 13:át beaivi lei diet beaivi goas ságastallan beasai "čađa", goas viimmat almmolaš ságastallan beasai johtui, nu go galgá demokráhtalaš servodagas. Beaivi goas duostilvuohta vuittii balu badjel.
-Illubeaivi!!!
2 kommentára:
Diet mearragátti olmmoš gii lei ovdal dan filmma, lei Ovddádusbellodaga ovddasteaddji, ja ákkastalai nu go sii juo lávejit. Muhto ii son nagodan buktit makkárge konkrehta ovdamearkka. Gal Helga Pedersen goit buođui su ovttatmanos, ja nu orro mu mielas fámuhuvvame su ákkat.
Okta maid Helga ii juogo háhppehan dahje ii jurdilan dadjat, lei dieid sámi skuvllaid birra. Iežas eatnigillii oažžut oahpahusa ii leat dušše sámiid sierravuoigatvuohta. Dat lea juoga maid dárogielat eatnigielagat ožžot JUOHKE BEAIVVI miehtá skuvlavázzima. Ii ge oktage nimmor dainna!
Duohta. Ii leat sierravuoigatvuohta. Ja dasa lassin lea várra nu ahte Sámi skuvllat leat rabas buohkaide mat mánáide ja nuoraide mat máhttet sámegiela. Mun in dieđe lea go nu, muhto mun lean dan ipmirdan nu. Ahte dáža gii lea oahppan sámegiela oažžu maiddái vázzit dáin skuvllian. Ja dalle gahččá buot "etnalaš" ákkastallan ain eambbo čoahkkái. Dat lea gelbbolašvuođa duohkin, ii ge dušše etnisitehta.
Post a Comment