čohkkán ain barggus. diibmu lea kvárta váile guđas bearjadateahkedis. fitnen kaffegallerias borramin láibbi ja cappuccino. lei njálggat. somá maid oaidnit olbmuid. leat muhtun olbmot mat lávejit ihtit bearjadagaid kaffegallerias, lea somá oaidnit sin muođuid ja lonuhallat muhtun sániid.
lean maiddái fitnan beaivvážis odne. válden sihkkela ja dulbmen kulturvissui, gos čállen vuollái kontrávtta. áiggun guokte golbma diimmu bargat sin ovddas. ja arvit manin mun galggan bargat? gielladárkkisteaddjin. na makkár gielladárkkisteaddjin? ruoŧagieldárkkisteaddjin. go okta karaktera áigu ruoŧastit min duoddarat-čájálmasas. somá ahte riŋgejedje!
muhto sivva manne dás čohkkán dál lea ahte lean ožžon barggu. lea álo nu, don plánet dahkat juoidá, ja de bohtet eará áššit hoiggažit eret du diŋggaid. ja de njuiket mielde ođđa togii. ja nu mun dál dagan. galggan leat mielde ohcat muhtun gálduid maid sáhttá geavahit go dutkanráđđi áigu hábmet davviguovlostrategiija alccesis. danin logan "ođđa huksengeađggit davvin. ráđđehusa davviguovlostrategiija boahttevaš lávki" (olgoriikadepartemeanta 2009), "regjeringens nordområdestragi" (utenriksdepartementet 2006) ja ovtta artihkkala maid min rektor steinar pedersen lea čállán girjjis "nordområdepolitikken sett fra nord" (angell, eikeland, selle 2010), man namma lea "kapasitetsbygging blant urfolk og i urfolksinstitsjoner".
lea veaháš váttis lohkamušat. muhto seammas dovddan ahte leat ávkkalaččat, ja dan dáfus leat somát. dál mus lea dušše diet "ođđa huksengeađggit davvin" báhcán. áiggun dan lohkat, ja dan maŋŋil sáhtán várra juoidá dadjat dáid áššiid birra. heive bures jus mun de áiggun imponeret hoteallas vuollaga badjel. sáhtán lohkat: lea dehálaš ahte norgga dutkanráđđi bures ipmirda giela rolla. ii ábut dušše hupmat ealáhusaid birra ja nu ain. bággu lea oažžut giellaseailluheami maid mielde :)
ođasmahttin 1. lea gal veaháš váivi ahte leat ártegis sátnehámit ja čállinmeattáhusat dákkár teavsttas mii boahtá departemeanttas. čuožžu ovdamearkka dihte "defiidnet" go mun livččen čállán "defineret". ja dál logan: "nastionála birasiskkosbáŋku". nastionála orru veaháš boastut čállon. muhto mun galggan dan dieđusge dohkkehit ja beare joatkit...
ođasmahttin 2. vuoi, mii leat vissa oahppan ollu skuvllas ja universiteahtas. jurddaš man bures manná ruoŧagillii ja dárogillii lohkat jođánit. muhto sámegillii? na, juste dán háve gal váiben goit. in mun dieđe sihkkarit lea go giela dihte, vai dan dihte go vel diibmu lea gollan. ferten iskat ihttin. ferten boahtit deike ja lohkat dáid teavsttaid lohppii ihttin. in mun dál dárbbaš šat. lohpi lea mannat ruoktot dál. ruoktot. jávrrášmohkkái. boradit. in áiggo gal oađđit. áiggošin fitnat olgun odne. muhto in mun dieđe nagodan go. láven gal váibat sákka, go bearjadagaid ollen ruoktot. tjing!
0 kommentára:
Post a Comment