Our Man in Paris

Hot and cool, Love for Sale, Our Man in Amsterdam, Ballads, Blows the Horn Away, Long Tall Dexter - visot leat Dexter Gordona albumtihttelat. Mun guldalan dál Hot and cool-skerrui, dan lávlagiid namat leat: Silver Plated, Cry Me a River, Rhythm Mad, Don't Worry About Me, I Hear Music, Bonna Rue, I Should Care, Blowin' for Dootsie, Tenderly. Visot leat mu mielas čáppa tihttelat. Ii sáhte láitit ahte sii livčče galgan bidjat eambbo áiggi nammadeapmái.

Ja vaikko mun lean "bajásšaddan" dán tradišuvnnas - lean guldalan Long Tall Dexterii dan rájes go devden 15 jagi - de lea mus ain váttisvuođat bidjat buriid namaid iežan lávlagiidda ja vuoigŋadujiide. Dál dat buot áigiguovdileamos problema mus lea ahte mu diktagirjjis ii leat buorre namma. Ja mun nu ražan dainna. Geahččalan juohke vuohkái gávdnat buori (dehe goit dohkálaš) nama. Flyttfåglar lea maŋimus evttohus. Ovdal lea leamaš: Godishjärtan, Dagar i Kautokeino, Kärlek 1, Kärlek och självförsvar, Dagboken, Min dagbok, muhto mun in deaivva njuolgga. Ja mun nu geahččalan.


Eahkedis lea Skype-čoahkkin Victoriain. Letne ožžon geahččalandeaddileami prentehusas, ja dál lea beare dohkkehit dan dehe ohcat meattáhusaid das. Ja moai letne dieđusge juo gávdnan muhtun áššiid. Muhto okta ášši mii lea duođas mannan bures dainna spealuin lea dan namain. Letne nu duhtavaččat dainna Giellaspealuin, Språkspelet.

Ferten beare joatkit ohcat buori nama diktagirjái. Dehe diktit dan orrut. Gal dan nama lea váttis ohcat. Mađi eambbo mun ozan, dađi guhkileappot eret dat báhtara. Nu orru.

Jugat go goassige go leat aivakto?

Hei ustibat,

Mun jugan. Mus leat guhká, kánske jahkebeali, kánske guhkibut, leamaš vuollagat galmmihanskábes. Mun lean várra vuordán ja sávvan ahte dilli boađášii goas heivešedje. Muhto mus ii leat leamaš čáhci ruovttus dan maŋemus áiggi, ja danin in leat šaddan čorget, in ge bassat lihtiid, ja dasto in leat gillen ge bovdet olbmuid iežan lusa. Ja dainna in leat juhkan ge vuollagiid.

Dál odne raban ovtta. Lapin kulta. Máistá bures. Mun lean Hotellii manname. Lean čállán ja čállán, ja dan ovdal borran, ja dan ovdal viehkan. Viegaimet interválla, 6 gearddi 4 minuhta. Lei buorre. Mii leat álgán viehkat veahá. Plána lea Midnight Sun Marathona viehkat, geassemánu 19. beaivvi. Jos ollen Tromsii Ruoŧas (lean dan vahku RSR:a jahkečoahkkimis, reklamereme Giellaspealu/Språkspelet).

Ohppen 15 jagi dassái juoidá mii lea váikkuhan mu juhkandábiid, vaikko ieš dat vásáhus ii guoskan nu olu juhkamii go borramii. Mon oainnat bargen kafeas, gos lei fantásttalaš nisu hoavdan. Son lea várra okta mu áramus ráhkisvuođain. Vaikko ii goassige šaddan mihkkege. Jasmine. Son ii gierdan borrat go lei akto. Son galggai álohii oažžut earáid mielde borrat. In mun dieđe duogáža, son ákkastalai ahte ii lean somá, ii ge dovdan riekta, borrat aivakto. Mun ieš boran áinnas akto. Dat manná bures. Muhto mun jáhkán ahte mun lean fievrridan juoidá Jasmines, ja dat lea várra dat dáhpi: Mun in juga akto.

Odne rihkun dan. Muhto dalle boahtá maiddái mu ráhkis Jasmine millii. Livččen galgan ohcat su. Amma lea mus su mailčujuhus gos nu. Dehe jos son lea Facebookas dán áiggi. Son han lei sihkkarit 25 jagi mus boarráset. Mearkkaša go dat ahte son lea 56 dál? Oi, vuoi. Áiggit gollet, ja min dilli rievdá. Dat lea buorre, jáhkán.

// Ville

Govvejin Guovdageainnus

Mon ledjen ikte olgun Guovdageainnus govvet.

Šadde muhtun govat. Ovtta válden njuikenluohkás.

Ja ovtta válden sihkkelis, maid osten mannan vahkkoloahpa Roavvenjárggas.

Ášši lea ahte mun lean gárvemin iežan diktagirjji (kánske: Dagar i Kauto), ja dan dihte jurddašin ahte galgen govvet veahá dáppe. Dá bajábealde lea Guovdageainnu girku.

Ja dulvi lea maid fádda girjjis :)

Finskka disku

Mun ozzon oktii tipssa dán videos, muhto dalle in gávdnan dan. Dál ozzon fas gullat dan birra, ja ozzon veahki dan gávdnat. Please návddasehket suopmalas Åke Blomqvista dánsenvideo. Son vissa ain oahpaha dánsema gos nu máilmmis. Ja son lea ceahppi, dan ferten miedihit :)



Ja dáppe lea vel eará Suoma diskovideo sullii seamma áiggis:

eambbosat ja eambbosat bloggejit :)

Muhtumin oaččun tipssa bidjat muhtuma bloggačujuhusa iežan bloggii. Dat lea dieđusge gudni munnje maid, go oaččun diekkár tipssaid. Lea nu somá gullat ahte olbmot fitnejit mu bloggas ja lohket daid bloggaid maid mon maid logan. Jurddaš ahte lea nu somá tipset eará olbmuid maid dat galggašedje lohkat. Dehe goitge muitalit ahte dáid mon logan. Muhtun vuohkái dovdo measta dego don leat ieš čállán visot maid dat earát leat čállán, go beare tipse daid birra. Mon dovden veahá nu odne, go ledjen lohkan muhtun hui somás teavstta ovtta girjjis maid dál logan. Ja de govvejin dan ja bidjen nehttii, Facebookii, ja de ožžon kommentáraid. Ja mon ledjen nu ilus, lei nu buorre dovdu. Measta ahte mahkáš ieš ledjen dan čállán!!! ;)

Loga don maid, jos asttat. Dat lea ruoŧagillii. Lea áibbas somás teaksta, mu mielas.

Mon lean maŋemus vahku ožžon tipssa bidjat čuvvovaš bloggaid iežan siidui: http://lyckligajag.wordpress.com/ ja http://saamiblog.blogspot.com/

gáktebeaivvit ja eará beaivvit

Lea nu ollu leamaš dáid beivviid. Lean fitnan Tromssas máilmmi somás tuvrras. Mon ja mu dejta boraime nu njálgga iđitborramuša Rica Ishavshotellas, lei áibbas magihkalaš.

Ikte lei mus maiddái hui kreatiivvalaš beaivi, vissa. Gávdnen nama iežan diktagirjái. Dat šaddá várra: Kärlek och självförsvar / Ráhkisvuohta ja iešsuodjalus. Nubbi kreatiivvalaš ášši lei ahte oidnen juoidá Victoria bloggas, namalassii ahte son ii šat geavat "SnabbaSvar" speallonamman, muhto "Språkspelet". Språkspelet/Giellaspeallu han lea mihá mihá buoret maid! Dan dihtii letne dál mearridan rievdadit spealu nama, vaikko doaivumis manná prentehussii juo dán bearjadaga. Det brinner i knutarna :)

Moadde vahku áigi lei Gáktebeaivi allaskuvllas. Lea somás ja ođđa institušuvdna min ásahusas. Dás vuolábealde leat muhtun govat maid mon válden gáktebeaivvis :)



Gii diehtá maid mon ieš cokkan boahtte hávi go lea gáktebeaivi? Amma lea fiinnis go leat ollu ivnnit!

Viegan ja viegan

Mon viegan
soaittán vel viehkat Midnight Sun Maraton
jos beare beasan mielde,
Gii diehtá?

Dollagáttis

Mon joggejin luotta mielde bajásetnui
Vázzen muhtumin, joggejin muhtumin
Bovdejuvvon muhtun dollagáddái
gos ožžon borramuša ja visot:
báldá, buoiddi, buđehiid,
rušppiid, márffi, mielkki
Govas oidno gáffegievdni
ja nuppi govas fas Lars Juhani Vasara
gii ráhkadii gáffegievdneheaŋgánkonstrukšuvnna...

Boaresvuohta ja váibbesvuohta

Boaresvuohta. Nu čilgii mu olmmái dili
go muitalin dasa ahte in áigon eará go šláppet odne
Lean nu váiban.

Mon in fuobmán bealuštit iežan. Mon jáhkán
ahte mon lean vázzán menddo olu dáid máŋemus vahkuid
Gaskalmearalaččat lean eambbo go 15 000 lávkki beaivvis váldán
Dat váibbaha, dieđusge. Ja rumaš hálida vuoiŋŋastit.

Danin lei ge nu somá lohkat mu bargoskihppára Facebookbajásdaterema
mas čuoččui ahte lea vahkkoloahppa, ja danin lohpi láikkohallat
Mon maid áiggun láikkohallat :)

Ođđa kursa Södertörna allaskuvllas

Mon ožžon ovtta mailla ođđa kursafálaldaga birra. Dat lei nu čáffa ahte ožžon miela dan bidjat deike iežan bloggii, vaikko lea eŋgelasgillii, ii ge sámegillii. Mon liikon attitydii ja sátnegihppagiidda - this is power! :)

The Department of Gender Studies and the Baltic and East European Graduate School (BEEGS) at Södertörn University, Stockholm announces the following Master course and PhD course to be taught in autumn 2010 (weak 35-44)

Science, Bodies, and Differences: the Global Politics of Reproduction
For course description see below. If you have any questions concerning programme, literature and requirements please contact Teresa Kulawik teresa.kulawik@sh.se

Course description
The course explores the intersections of gender, race, feminism, science, politics and technology, with emphasis on the Life Sciences and Biomedicine. Specific topics include: feminist and postcolonial critiques of scientific epistemologies and practices; historical and contemporary constructions of differences through scientific, biomedical practices, and their regulatory politics. The course will examine the implications of new scientific developments for the cultural and political construction of genderd bodies and the resulting transformations of parenthood, normalcy/deviancy, privacy, selfdetermination and citizenship. We begin by considering conceptual frameworks of biopolitics, biomedicalization and feminist policy analysis related to body politics. Next we embed the ongoing developments in a longterm perspective of population policies and eugenics. Then we consider the current reconfigurations focussing on queer parenting, commodification of women´s bodies in the global tissue econonomy, selective practices as well as new forms of citizenship activism. The course problematizes the division between Eastern and Western Europe in that field within a framework of global politics.

Ođđa lullisámeblogga

Mon gávdnen somás blogga
mii lea sihke ruoŧa- ja oarjelsámegillii
ja muhtumin fas davvisámegillii:

http://unnoras.blogspot.com/