Mun orun ain dáppe. Seamma visttis, dat manná bures, mun lean duđavaš. Ii mihkkege lea rievdan dan rájes go hupmen duinna giđđat. Geahččalan heaŋgut biktasiid olggos, go lean daid bassan, muhto arvá nu dávjá, juohke fucking beaivvi, ahte in dieđe maid mun galggan. Dat várra ii láven nu dávjá arvit. Muhto mun in láven heaŋgut daid olggos ge. Mun in dieđe mot dat goike dalle. Rahpen go lásiid dávjábut, kánske. Mun in diehtán ahte el-rávdnji lea divrras. Dál mun dieđán. Visot lea muđui seamma. Mun lean jurddašan du muhtumin.
Friddjaáigi lea bassi diŋga. Dan lean várra ipmirdan dál. Mus lávejedje nu olu prošeavttat. Dál mun in áiggo šat nie olu. Áiggun geahččalit vuoiŋŋastit go in leat barggus. Mus lea hástaleaddji bargu barggus, nu ahte mun in dárbbaš eará prošeavttaid. Dáiddán almmuhit muhtun boares materiála nehttii, muhto in mun dieđe eará. Áiggun vel ovtta girjji almmuhit bábirhámis. Dan maŋŋil in dieđe.
Mun orun ártegis servodagas. Dáid beivviid lea dieđusge olu hálla Kiwi-gávttiid birra. Facebookas logan guksin guollemuorran. Eatnasat maid mun dovddan leat váldán ášši hui unnohassan. Earát fas meidnejit ahte ii lean nu stuora ášši, ahte diet han ii lean albma gákti. Dat ii leat várálaš - olbmot ožžot daid coggat, dat ii váikkut albma gáktái. Mun ieš in riekta ipmir mot sáhttá ákkastallat ja duhtat dainna jurddašanmálain mii lea, namalassii ahte lea muhtumiidda lohpi coggat juoidá mii ii leat earáide lohpi. Mun in riekta oaččo dien njuolgga. Muhto I guess mun in dárbbaš ipmirdit. Mun sáhtán orrut dán servodagas ja bargat das, bálvalit dan, vaikko in ipmir visot. Dat lea ok. Mun hálidivččen dieđusge atnit juogalágan duođaštus mii muitala ahte dat lea okei ahte servodat lea nu go lea. Dovdo amasin, das in beasa.
8 kommentára:
Lea go servodat mii lea ártet, vai leat go don gii leat ártet? Jus don it ipmir, lea go de servodagas juoga boastut? Gii dat definere mii lea rievttes jurddašanmálle?
Dan oaidná Kiwi-debáhtas, ahte olbmot geat leat bajásšaddan majoritehtadilis eai ipmir manin dát leamaš máŋgasiidda unohas. Lea álki olggobeale cuiggodit; ahte sápmelaččat eai gierdda maidege, ii leat humora jnv. Muhto olu sápmelaččat leat bajásšaddan sápmelašvuođa hejošemiin ja danin dákkár gáktegeavaheapmi čuohcá ja atnojuvvo bilkun, go dát ii leat ođđa vásáhus ja ii ge vuosttaš geardde go dákkaráš diŋggat dáhpáhuvvet. Vaikko Kiwi gávpi ii mieleavttus áigun soardit sápmelaččat, de lea lihkká soardán máŋgasiid. Dákkár reakšuvnnat fertejit ipmirduvvot stuorát konteavstta ektui - sápmelačča ja sápmelašvuođa dilli unnitálbmogiin stuorát servodagas. Ja lea buorre go olbmot celket vuostehaguset, go de soaitit eastadit dákkár dáhpáhusaid boahtte áiggis - go lea dárbbašmeahttun dahkat dakkár diŋggaid maid dieđát ahte soardá earáid. Jus livččii eanet máhttu ja ipmárdus sápmelaččaid dillái ja kultuvrii dáppe Norggas de lei Kiwi soaitit áddet ovdalgihtii ahte gárvvohit 650 bargi kloavdnagávttiiguin ii leat nu buorre jurdda.
Jáhkán ferte dohkkehit ahte olbmot, kultuvrrat ja servodagat leat máŋggaláganat ja jus juoga ii heive du jurddašanmállii de ii lihkká dárbbaš dat leat ártet dahje boastut. Muhto ahte dat lea dutnje amas, ja das don gal it beasa!
Mun lean ovttaoaivilis dies ahte dát ášši lea amas munnje, ja ahte dattetge ii dárbbaš leahkit boastut. Mun han čállen maid ahte "I guess mun in dárbbaš ipmirdit".
Váttisvuohta lea várra ahte iešguđet jienat gullojit, ja mun de geahččalit iskat geat, sámiid gaskkas, dadjet maid. Vai mun oaččun čielgasit alccesan maid mun galggan doarjut. Ja munnje lea leamašan dehálaš ipmirdit ášši ovdal go sáhtán doarjut nuppi beali. Dán áššis lean guhká geahččalan guorahallat iešguđet beliid, muhto mun in leat vel mearridan guđe beali dehe maid galggan doarjut. Mun in dieđe mii lea buoret Sápmái ja máilbmái. Dan mun hálidivččen diehtit. Muhto mun in duđa vástádusaiguin maid mun lean ožžon.
Vaikko don de, Anonymous, hálidat ovddidit gova ahte Sámiid gaskkas lea okta oaidnu, ja ahte mus lea earálágan oaidnu, de in leat nu sihkar ahte nu lea.
Ándagassii jus sorden du go čállen ahte servodat lea ártet. Mun lean sihkkarit seamma ártet, jus in ártegeabbu. Muhto dát servodat (ja eará servodagat nai, dieđusge) lea maiddái ártet. Máŋgga vuohkái. Dat lea rievdan nu olu čuođi jagis. Jurddaš dan! Okta ášši maid sáhttá jurddašallat: Livčče go Tromssa dehe muhtun eará guovlluid sápmelaččat čuođi jagi dassái suhttan, jus muhtun fitnodat livččii dalle goaruhan 650 gávtti dehe mahkášgávtti, ja de cokkahan bargiideaset? Ii go leat somá go olbmuin lea beroštupmi oahppat Sámi kultuvrra birra? Ja mii lea buoret vuohki oahppat go geahččalit ieš bidjat iežas sullasaš situašuvdnii, veaháš neaktit?
Mun dieđán ahte mun sihkkarit suhtadan du ain eambbo dainna vástádusain, Anonymous, muhto mus leat jearaldagat maidda mun in leat ožžon vástádusa. Mun áiggun geahččalit gárvit digaštallat dáid áššiid almmolaš arenain, go mun njulggestaga in duostta hupmat roahkka ja rahpasit dáid áššiid birra šat. Jus olmmoš lea kritihkalaš dáppe ja jearrá "unohas" jearaldagaid, de son ii váldo vuostá "servodathuksejeaddjin" (mii livččii luonddolaš muhtun demokráhtalaš servodagain) muhto buoret dego muhtinlágan vašolažžan. Iežan bloggas gal dáiddán duostat dáid áššiid čállit.
Lea somá ahte don vástidat, Anonymous. Giitu kommentáras. Mun lohpidan váldit dan vuhtii, ja mun áiggun jurddašit dán ášši vel muhtun áiggi.
I guess I should just shut up, egentlig :)
Don gal leat boastut ipmirdan mu. Mun in leat suhtan, in du jurddašallamiidda ja in ge fal kiwi-gávttiide :-)
In ge leat geahččalan ovddidit dákkár gova ahte buot sámiin lea okta oaidnu, go dán debáhtas lea hui čielgasit boahtán ovdan ahte leat olu oaivilat. Muhto mun ge geahčan ášši máŋgga bealis, ja mun gal roahkka sáhtán ipmirdit ahte dákkár gáktegeavaheapmi soardá oallugiid. Ja ipmirdan maiddái ahte earáide fas ii leat dát stuorra ášši.
Ii leat nu oktageardán ahte mii lea riekta ja mii lea boastut. Ja digáštallamis mu mielas lea dehálaš ahte ii duššin daga nuppi dovdduid ja oaiviliid. Jus muhtin soardašuvva omd. kiwi-gávttiiguin, de mu mielas lea dárbbašmeahttun cuiggodit dán olbmo reakšuvnna, nu go máŋggas (earenoamážit majoritehtaálbmogis) leat dahkan maŋemus beivviid. Olbmot leat iešguđetláganat ja reagerejit iešguđetládje.
It dárbbaš shut uped, egentlig.
Mun dušše bidjen veahá vuostá muhtin daid čuoččuhusaide maid don buvttát.
Dan mun gal vuorddán ahte don gierddat, gii moaittát min dáppe leat gierdemeahttumin kritihkálaš jearaldagaide - muhto seammás ieš dulkot nu ahte mun lean suhttan ja soardašuvvan go vástidan hui veahá kritihkalččat du bloggii. ;-)
(ja nu jalla suohtas digáštallat go beassá lean anonymous, go dat lea gal veahá duohta dus ahte mii veaháš ballat rabas digáštallamiin)
Don gal leat boastut ipmirdan mu. Mun in leat suhtan, in du jurddašallamiidda ja in ge fal kiwi-gávttiide :-)
In ge leat geahččalan ovddidit dákkár gova ahte buot sámiin lea okta oaidnu, go dán debáhtas lea hui čielgasit boahtán ovdan ahte leat olu oaivilat. Muhto mun ge geahčan ášši máŋgga bealis, ja mun gal roahkka sáhtán ipmirdit ahte dákkár gáktegeavaheapmi soardá oallugiid. Ja ipmirdan maiddái ahte earáide fas ii leat dát stuorra ášši.
Ii leat nu oktageardán ahte mii lea riekta ja mii lea boastut. Ja digáštallamis mu mielas lea dehálaš ahte ii duššin daga nuppi dovdduid ja oaiviliid. Jus muhtin soardašuvva omd. kiwi-gávttiiguin, de mu mielas lea dárbbašmeahttun cuiggodit dán olbmo reakšuvnna, nu go máŋggas (earenoamážit majoritehtaálbmogis) leat dahkan maŋemus beivviid. Olbmot leat iešguđetláganat ja reagerejit iešguđetládje.
It dárbbaš shut uped, egentlig.
Mun dušše bidjen veahá vuostá muhtin daid čuoččuhusaide maid don buvttát.
Dan mun gal vuorddán ahte don gierddat, gii moaittát min dáppe leat gierdemeahttumin kritihkálaš jearaldagaide - muhto seammás ieš dulkot nu ahte mun lean suhttan ja soardašuvvan go vástidan hui veahá kritihkalččat du bloggii. ;-)
(ja nu jalla suohtas digáštallat go beassá lean anonymous, go dat lea gal veahá duohta dus ahte mii veaháš ballat rabas digáštallamiin)
Jurddaš ahte mun boasttoipmirdin du! Jurddaš mu ovdagáttuid, ja jurddaš makkár suddjenposišuvnna mun válden ovttatmano! Dál go mun logan du vuosttaš vástádusa, de oainnán ja gulan áibbas eará tovnna teavsttas. Ártet! Buorre ahte don njulgejit mu. Dál ferten vel eambbo jurddašit. Muhto mun dahken várra nu, go lean vuohttán ahte eatnasat mat čállet dán birra sámegillii (eará sajiin: Facebookas...) leat Sámi soalddáhat dehe juoga. Nei, dien ferten duođas árvvoštallat. Miellagiddevaš :)
Kiwi gákti lea kula, gos chinas sahtan dingot?
Word! Oastte fal munnje maid!
Post a Comment