Etnihkalaš gelbbolašvuohta

Mon čohkkán ain barggus. Lea áibbas ok. F lei dáppe ja mon bessen gullat daid báddejumiid maid son lei bádden: mu iežan dialogaid veahá heivehuvvon hámis. Hui somá. Áibbas buorre jietnakvaliteahtta, ja áibbas buorit neavttárat.

Odne lean oahppan ođđa sáni: etnisk kompetens, etnihkalaš gelbbolašvuohta. Sámis mii lohkat etnihkalaš gelbbolašvuođa. Ja de muhtumin mii virgáibidjat eará gelbbolašvuođaid vuođul. Sáhttá dieđusge virgáibidjat olbmuid máŋgga ákkas, muhto etnihkalaš gelbbolašvuohta lea okta hui dehálaš gelbbolašvuohta. Lean oahppan. Dehe. Mon lean álgán jurddašit. Mon gullen sáni otne. De dál mon jurddašan mii dat lea ja mot dat váikkuha midjiide. Sánit vedjet rahpat uvssaid duollet dállet. Ieš dat sánit, ieš dat doahpagat.

4 years of entertainment

Mon lean farga bloggen njeallje jagi. Ja odne lei somá, mon oidnen ahte máŋggat guossit ledje fitnan mu siiddus. 30 iešguđet dihtora lea fitnan dán siiddus odne. Mon in dieđe geat dii lehpet - juo ok mon dieđán moaddása, dehe mon in dieđe, muhto mon doaivvun - muhto dat lea goitge hui stuora illu munnje go oainnán ahte olbmot fitnet dáppe. Ja farga lea njeallje jagi gollan dan rájes go mon álgen, guovvamánus 2006. Goit dáppe. Ledjen dan ovdal maiddái bloggen muhtin eará bloggačujuhusas muhtin mánuid, muhto dat ii várra ábut ii ge buorrin ii ge bahán. Mon gulan biekka bossume. Muohta lea boahtán, dat lea borgan olles beaivvi. Mon in ohcal eará sadjái, muhto loavttán áiggi bures dáppe. Mon lean ožžon ođđa barggu, mii čatná mu Guovdageidnui ain čavgadeappot. Mu mobiilabáhter farga nohká. Mus lea el-rávdnji mainna veadján dan láddet. Mon lean borran buđehiid odne nai, ja lávlon koaras. Ja hupman bargoskihppáriiguin ja olbmáiguin. Ja sihke mu eadni ja mu oabbá leaba sádden mailla odne, ja erenoamážit mu oabbá orru buori formmas. Dat maid illuda. Ikte ožžon diekkár mailla mas lea juogalágan iskkus - čále muhtin olbmáid namaid ja muhtin lávlagiid namaid báhpárii, ja de boahtá ovdan gean don ráhkistat - ja de bođii ovdan ahte mon ráhkistan X ja ahte mon liikon Y vaikko in riekta ipmir su. Diet lei veahá imaš, ferten lohkat. Muhto. De bođii maiddái ovdan ahte mu oabbá lea dat gean mu fuolahan/áimmahušan buot buoremusat. In mon dieđe galggan go jáhkkit dasa, muhto aŋkke. Dat lei veahá somá lohkat. Mon in leat vel muitalan dan sutnje. Muhto dan mon sáhtán dahkat muhtun beaivvi. Jos beare lea nu ahte lea njuolgga. Dan mon ferten vuos álggus iskat :)

Spábbačiekčamat Báktehárjjis jna.

Lea go čakča mii váikkuha min nu sakka ahte mii eat gille šat blogget? Juoga orru leamen gos nu mii duddjo báruid muhtumin boahtit ja muhtumin fas orrut eará sajiin. Mon dál human mu bloggenolbmáid birra, ja erenoamážit mu sámegielbloggeriid birra. Gosa dii lehpet jávkan? Ii go dáhpáhuva nu olu šat máilmmis, vai manne ehpet šat blogge seamma olu go ovdal?

Ja manne mon bloggen? Ja maid mon dál bloggen? Mon in ieš leat iskan iežan doaimma. Muhto odne gal livččii lunddolaš čállit juoidá min journalistastudeanttaid birra. Mon lean oainnat fitnan SA ruovttosiiddus, ja doppe mon lean oaidnán daid báddejumiid maid leat dahkan doppe Báktehárjjis dán vahkkoloahpa, Nilut Cuppa oktavuođas. Áibbas somá oaidnit sin ja gullat sin, ja miellagiddevaš maiddái dat čiekčamat dieđusge. Áibbas buorre. Fina don maid, jus asttat!

-11 ja muohta

Manne mon lean ruovttus olles beaivvi? Manne in mana olggos juoidá hommet? Danin go mus leat nu olu jurdagat dáppe mu ásodagas. Mon in dárbbaš eambbo. Dat jorret ja jorret beaivvi miehtá. Olgun lea muđui ge čoaskkume. -11 Celsiusa.

Hupmen ovttain boares olbmáin eske, telefovnnas. Son logai ahte mus leat erenoamáš gelbbolašvuođat. Dat lei somá dan gullat sus. Son ii muitalan dađi eambbo, muhto mon lean liikká hui duđavaš.

Lean cahkkehan gintala dáppe gievkanis, borran mándelbuđehiid - giitu J - ovttas juogalágan ruittuin. Lei áibbas njálggat. Ii leat mihkkege láitimuš. Muhto, mus lea okta ášši. Mon hálidivččen fitnat olgun ovdal idja boahtá. In dieđe geargan go dahkat dan.

Bajásdateren. Juo, mun fitnen olgun. Lei buorre. Miellagiddevaš čuoigat seavnnjadin. Muhto váttis maid, mun measta láhppojin. Ja de ledjen balus maid, muhto dat lea beare veahá somá, mu mielas. Oažžu mu konsentrašuvnna spissas, ja de beasan eret eará jurdagiin :)

Adjágasa ođđa skearru lea riekta buorre :)

Adjágasa ođđa skearru lea buorre. Dan ferten dál mieđihit. Mon lean guldalan eambbo, ja dat lea buorre. Dat leat veahá imaš stiillat muhtun lávlagiin, muhto go dohkkeha daid ja hárjana daidda, de lea loahppaboađus ahte lea oalle buorre skearru. Dát lea nanu skearru. Dat doallá deaivása. Dat lea somá. Buorre ahte mon osten dan :)

Veahá suddu ahte lea eŋgelasgillii ii ge sámegillii teakstagihppagis. Gii beroštivččii eŋgelasgieljorgalusain, lea mu jearaldat. Muđui lea govat hui buorit dien gihppagis :)

Sara Marielle Gaupas gal lea buorre jietna. Ja nu lea maid Lawra Sombys :)

Musihkka doallá. Dat lei rivtti mielde dat mii gájui dán skearru álggus, go in lean hárjanan daidda jienaide.

Dál vuoššan mándelbuđehiid. In dieđe vel maid mon áiggun daidda borrat. Borranmiella gal lea olu :)

S-beaivi

Sotnabeaivi lea boahtán
Olu barggut leat báhcán barggakeahttái barggus
Mun jugan gáfe iežainan neahta ovddas
Bláđen Facebook, mu olbmáid bloggaid...
Sotnabeaivi lea boahtán :)

Nilut Cup neahtas njuolggosáddagis :)

Bearjadat Guovdageainnus. Suši Anssu luhtte. Boddui jos beassá. Goas oažžu bileahtaid oastit? Nilut Cup. Muhto mon in čievčča, in ge geahča čiekčamiidda. Vaikko lea neahta bokte. www.nilut.org Álgá vissa guđas (18) odne. Ná čálii Tim:

Hei.
Journalistaoahppu ráhkada njuolggosáddagiid (interneahtta TV) Nilut Cup’as. Mii álgit odne vihtta badjel guđas (1805-1900), dan sáddagis addit maid dieđuid sáddenáiggiid birra reasta healggas. Čuvvot sáddagiid www.nilut.org siiddus. Muitet ahte quicktime ferte leat installerejuvvon.

Stockholm Lisboa Project: Diagonal :)

Mon guldalan skearru Diagonal, maid Stockholm Lisboa Project attii olggos dán jagi. Fado, polska and beyond. Dat lea áibbas buorre, meidnen, ja dasa illudan. Vuosttaš lávlla juo lea buorre: Rosa da Noite. Njálbmehárpa lea buorre, ja lávlu jietna lea dieđusge hui erenoamáš. Olles skearru illuda :) Nu maid Martins begravning :)

niehku bovttii mu

Ledjen vissa vajálduhttán bidjat alármma čuodjalit. Muhto dat ii dahkan maidege. Kvárta váile čieža gullájin, go mu niehku lei nu erenoamáš. Nieida bođii mu lusa, humai veahá mu gievkkanis. Mon in riekta gullan visot, go humai nu johtilit. Dasto logai, ja dán mon gullen bures: Lohpidat go ráhkistit mu agibeaivvi? Dat lei imaš. Ja hui somá.

Buorre bargu!

Mon lean nu fantásttalaččat ilus go mon lean bargan nu fantásttalaččat bures dál odne. Ja olles vahkkoloahpa rievtti mielde. Dál leat munno Victoriain 900 cealkaga spellui Samesnack measta válbmasat. Dat leat korrektuvralohkkon. Mon lean ain doarrume muhtin viđain guđain cealkagiin, muhto dat čoavddašuvvet sihkkarit ihttin.

Lea váttis nohkkat go olbmos lea illu ja mokta. Muhto mon in váivvašuva das. Mon lean dieđusge ilus ja duhtavaš. Buorre bargu addá ráfi :) Mon ferten dál dán birra čállit mu beaivegirjjis maid. Buorre idja!

Adjágas ođas ii oro nu buorre

Mon lean juste oastán Adjágasa ođđa skearru. Ledjen lohkan Facebookas ahte lei buorre skearru, muhto dál vuosttaš guldaleamis ferten lohkat ahte ii oro nu buorre go ledjen vuordán. Nu dat šaddá go leat beare allat, dat vuordámušat...

Mon jáddadan skearru ovdal go dat ieš nohká. Maŋemus lávlaga in leat vel gullan ge.

Ja mon gii dárbbašan moddjás ja somás musihka juste dál... :) Mon lean várra oastán boastut skearru...

Tromssas ain. Lei somá ikte, ledjen olgun, vánddardin gávpoga čađa. Gávdnen ustibiid, ja de finaimet muhtin bárain. :)

Dál lean váiban.

Tromsa

Lean Tromssas. Dat lea veahá somá. Somá beassat eret ja nu ain. Oaidnit eará dinggaid, oaidnit dinggaid maid sahtta oastit, dehe vearddadallat oastit.

Muhto dat lea maiddai beahtahallan. Idiohtat leat dappe maid, ja mon ikte oidnen ovtta. Mon suhtten dasa. De ozzon veahki beassat eret suhttasis muhtin olbmain. Dat lei buorre ahte olbmot leat veahkkat.

Ihttin sadda fas vuodjit Guovdageidnui. Mon illudan dasa :)

Nils-Aslak Valkeapää: Goden

Mon osten skearru Kontorservices. Nils-Aslak Valkeapää "Vuoi, Biret-Máret, vuoi!" Dat lea áibbas somá gullat muhtin lávlagiid. Ovdamearkka dihte liikon Goden-lávlagii. Áillohaš orru nu stoahkame go lávlu. Ja Vuoi, Biret-Máret, vuoi! lea dieđusge dat maid hui buorre. Ja čuojaheaddjit geat leat mielde leat čeahpit. Mon álggus dovdden veahá ahte eai lean proffat, muhto dál go guldalan eambbo, de dovddan ahte sis lea buorre dovdu, ja dat addá munnje maid buori dovddu. Somá gullat maiddái ahte juoiggus, dehe juoigan, dalle ii lean seamma stirdon go dál lea. Juoiganskearru ii lean dalle beare juoigan dien mearkkašumis mii dál lea juoiganskearrus. Dalle son lávllui mot nu ieš hálidii ja fuobmái. Dat orru hui ealli, dát musihkka. Ja dás oidno maiddái ahte musihkka doallá, jos beare lávlu lea hui duostil. Dat lea nu somá gullat su lávlume.

Dát ođđa CD, mii dál bođii mannan vahku, dehe goas nu, remastrejuvvon (?) dehe nu... LP-orginálas, lea maid oalle čáppat. Carl-Johan Utsi lea hui buori barggu bargan :) Mon ožžon nu miela oastit skearru go oidnen dan gávppis, ahte ovttatmano osten dan :)

Jos áigu eambbo dán skearru birra lohkat, de sáhttá fitnat lágádusa ruovttosiiddus: http://www.dat.net/music.html

Beaivegirji. Láhppon stuora máilmmis

Mon lean gullán. Válden skuvlabusse bargui. Oidnen muhtin studeanttaid Diehtosiidda feaskáris mat váldet Álgukurssa 2. Somá ahte dovddan nu máŋgasiid dien luohkás! Dál lean baccalau borran kántiinnas. Lean veahá láhppon bargosajis dál. Mon in dieđe gii mu hoavda lea. Dehe mon dieđán, muhto son ii váldde mu vuostá. Mon in dieđe mu tihttela. Dat ii leat nu buorre. Mon in nagot šat maidege bargat. Mon lean láhppon stuora máilmmis. Dehe unna máilmmis.

jos mon... joa :)

Munnje lea maŋemus áigi leamaš dáid válljemiid birra:

juos ~ jos
mun ~ mon
juo ~ joa

Mon lean máŋgga jagi čállán jos, mon ja joa, go dat lea lahka dan maid mon gulan. Muhto dál lean fuobmán ahte muhtin sátnegirjjiin evttohuvvo juos, mun ja juo "standard" -hápmin. Dehe mon in dieđe, ii gostege čuoččo mihkkege standardda birra. Muhto mon dovddan ahte ii leat dárbu čállit daid sániid guovtti vuohkái Davvisámis, ja go olbmot doppe Ruoŧas (dehe olbmot doppe oarjin) eai buvttat nu ollu sámegielteavsttaid, de dovddan ahte buohkat geat čállet čállet juos, mun ja juo. Nu várra ii leat, muhto dat dovdo nu muhtumin.

jierbmegopmit maiguin doarun

Uuh, dat ii leat buorre, dat ii ábut bealuštit iežas. Go vašálaš ii oidno, dalle ii ábut bealuštit iežas. Mun lean oaidnán olbmuid dan dahkat. Dat šaddá dego doarrut muhtinlágan seinniin mii ii gávdno. Ja lihkká mii dahkat dan. Mun dagan dan.

Jierpmi gopmit...

Mu ageanda?

Mun čohkkán olles vahkkoloahpa neahtas, go dál viimmat lean ožžon dan sadjái. Guldalan George Michaelii, dál Spinning The Wheel-lávlagii, mii lea nu erenoamáš. Juohke háve go dat boahtá (mun lean ráhkadan diekkár Quicklist YouTubes ja Spinning the Wheel boahtá juohke viđát lávllan) de imaštalan man fantásttalaš dat lea, dat George Michael. Mun gullen muhtin beaivvi dál ahte mu ageanda ii leat čielggas. Olbmot dáidet oažžut dovddu ahte eai dovdda mu ageandda. Mun ipmirdan dan. In mun ieš ge dovdda iežan ageandda. Sivva lea dieđusge ahte mii eat várra bija áiggi dan (min iežamet oppalaš mihttomeriid eallimis, min iežamet ageanddaid) ohcamii. Mun lean ovdal ákkastallan ahte ageanda galgá boahtit ovdan omd dutkanbargguin - dutki ferte sajáiduhttit iežas dutkanmateriála hárrái ja vel olles prošeavtta hárrái. Lea dehálaš maiddái diehtit gos ruđat bohte, juos galgá bures ipmirdit dutkanbihtá. Ja dál, mu eallimis, de lea mu iežan ageanda eahpečielggas. Makkár mihttomearit leat mus? Gii lean mun materiála hárrái? (In riekta dieđe mii materiála leš dán oktavuođas, muhto lihkká.) Gos ruđat bohtet? Geat leat ruhtadan mu oahpu? Muhto buot deháleamos lea várra diet vuosttaš jearaldat: Makkár mihttomearit leat mus? In dieđe. Hálidan golahit áiggi modjenjálbmi ja dalle dárbbašan ođđa vásihusaid olles áiggi. Nostalgiija ii leat munnje molssaeaktu - mun in ane dan suohtasin, mun hui hárve ane dan suohtasin. Mun dárbbašan ođđa ságaid. Dát lea mu iešgovva. Jurddaš, juos gielistan alccesan. In mun dan dieđe doallá go dát deaivása. Muhto dat lea várra doarvái juos mun ieš ovdanbuvttán, dehe beavdádan - nu go diet jorgaleaddji lei evttohan, buorre sátni! - mu iežan jurdagiid iežan birra. (T sihkkarit dál váibá, go šaddá nu ollu "mun" dán teavsttas :) Na, lean go gearggus vuovdit vaikko maid dien modjenjálmmi gávnnahit? In. Mus gal lea olmmošvierru (aistton dan L). Mađi eambbo dánsen servodagas dađi somát munnje nai. Mun vuovddán áinnas árbevirolaš servodaga, juos árbevirolaš servodat lea vuosttá dánsema. Mun in leat lohkan buot dokumeanttaid álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra, ja mun in dieđe nagodan go daid lohkat muhtin beaivvi. Mii mus lea Sámis, de? Lea go álgoálbmotbealli mas beroštan, vai lea go eará bealli? Álggus lei várra historjjálaččat ja politihkalaččat - mun hálidin diehtit eambbo Sámi birra, go in lean gullan nu ollu Ruoŧa skuvllas. Dasto oidnen bargovejolašvuođa ja rievtti mielde karriera. Mun hálidan vásihit áššiid maid eai buohkat leat vásihan. Mihttomearri lei várra ohcat alccesan buori vuođu mainna galgen dáiddalaš bargguid bargat. Nu go girjji čállit dehe musihka ráhkadit. Dan dáfus lean dieđusge veahá freaka-guvlui: go beroštan nu ollu ohcamis buori vuođu mu iežan dáiddalaš eallimii ahte bijan visot ovtta (hearkkes) kortii (nu go Sámekoarta, vai lea go rievtti mielde nu hearki? ii leat várra). Mu skuvlejupmi lea daid hearráid gaskkas mat leat lohkan ollu ja beroštan eará kultuvrrain, nu go Eric Hermelin, Vilhelm Ekelund, Gunnar Ekelöf, Willy Kyrklund, Ruoŧa čállit mannan jahkečuođis. Vaikko dál in šat huma nu ollu mu čálleidentiteahta birra, de jáhkán ahte dat lea dákko bálgá mielde juostá. Hermelin beroštii juvddalašvuođas ja islámas, jorgalii mystihkalaš divttaid persigielas ruoŧagillii (Rumi, Khayyam, Hafez, Attar). Ekelund čiekŋudii Eurohpalaš kultuvrrain, erenoamážit Greikka ja Duiskka kultuvrrain. Son čálii aforismmaid ja geavahii son maid (nu go Hermelin) sániid iežas vuohkái, son dego duddjui iežas giela muhtin muddui, dehe son duosttai luohttit iežas čállinbargui, duosttai geavahit sániid nu go ieš háliidii. Ekelöf maid čiekŋudii Gaska-Nuorttis go son loahpas čálii Diwan över Fursten av Emgión, vissa kurddalaš kultuvrras ja maiddái oppalaččat Turkiija seaguhuvvon kultuvrras. Kyrklund fas lei Greikkas ja Iránas (Till Tabbas ja nu ain). Mun identifieren iežan dáiguin olbmáiguin. Mun in várra láve hupmat dan birra. Mun in vuordde ahte olbmot dáppe davvin leat lohkan sin. Láven baicce hupmat áššiid birra mat gusket eallima dáppe davvin. Mun in dieđe šaddá go boastut muhtumin. Go in váldde bajás mu váimmu áššiid. Nu go litteratuvra. Ja litteratuvrra lean árben iežan váhnemiin ja erenoamážit iežan eatnis. Beroštupmi boahtá sihkkarit sus, go son ieš čállá ja lohká. Dan dihte lea Sápmi beare gaskaoapmin munnje. Hui somás gaskaoapmin - mun lean gávdnan olbmáid dáppe mat leat duođas boahtán lahka mu ja mat dovdet mu, kánske muhtumin buorebut go ieš dovddan iežan - muhto lihkká de in sáhte lohkat ahte Sápmi lea nu erenoamážit dehálaš munnje. Mun beroštan hui ollu dáin áššiin dáppe ja dáin olbmuin dáppe, muhto ieš huksehus Sápmi... mun in dieđe. Gii das muđui berošta? Ii oktage kánske. Na, mun in dieđe gánnáha go joatkit dán ageandačielgadeami - mun lean juo čájehan ahte munnje lea eará lávdi go dát lávdi. Mun jáhkán ahte mun muhtin beaivvi máhcan Ruoŧa kultuvrii. Ja maid mun dalle doppe? Čuoččun go dalle scena nalde muhtin Uppsalakafeas muitaleamin sámiid birra? Illá jáhkán dan ge. Ášši lea ahte Sápmi lea stuorrume... Dehe sápmelaččat leat oahppásat šaddame... nu ahte dat ii gánnát doppe lullin čuožžilit ja jáhkkit ahte lea juoga muitalit. Mun in dieđe. Dat ii oro nu somás dilli goitge, diet Uppsalalávdi. Mun várra in goassige máhce. Mun várra gávnnan eará lávddi dáppe. Gii dan diehtá? Muhto, lihkká, dá ledje muhtin jurdagat mu ageandda ektui. Ellet dearvan! Ja buorre sotnabeaivi!

// Ville :)

Lasáhus. Mun joatkkán. Ii oktage gille dán teavstta lohkat, go lea nu guhkki, muhto dat várra ii leat ge lohkamuš, muhto buoret čállimuš. Mu dihte. Mun jáhkán ahte mun lean váldán sisa dieid kulturseaguhusaid doppe Gaska-Nuorttis ja ahte olles diet seaguhus-ášši, diet seahkanan servodat, diet seahkka, lea šaddan munnje muhtin muddui duohta govvan min máilmmis. Ja dál válddán dan mielde Sápmái. In ge gierdda dáid ráinnasvuohtajurdagiid go dat ihtet dán servodagas. Dalle oaččun miela protesteret, ja de dagan dan vuohkái maid anán vuogasin. Ášši lea ahte mun jáhkán ahte lea váralaš bearehaga erohallat etnihkalaš kultuvrraid ja daid olbmuid. Mii sáhttit geavahit etnihkalaš kultuvrraid erohusaid inspirašuvdnan, muhto go mii šaddat etnihkalaš kultuvrraid erohusaid politiijan, dalle mun eahpidan min mihttomeriid. Mus lea dovdu mii dadjá ahte juoga dies lea boastut. Olbmot jerret mus manne mun in leat čeavlái mu ruoŧŧelašvuođas, manne mun in hálit dan čájehit oktavuođain go earát cogget gávtti. Na, dan gal sáhtán dieđusge, jurddašan mun. Ruoŧŧelašvuohta gal ii goassige jávkka. Dat han lea majoriteahttakultuvra. Ii dárbbaš dan čájehit aktiivvalaččat. Mun lean dieđusge hui illolaš ahte mun lean ruoŧŧelaš. Mis leat ollu diŋggat dan Ruoŧa kultuvrras maidda mun liikon. Mun lean áibbas duhtavaš dainna. Allet dan eahpit! Dáiddalaš ovdagovat mu eallimis, nu go dat maid namuhin bajábealde, leat dávja leamaš ruoŧŧelaččat, eai ge goassige sápmelaččat. Mun in identifere Sámi kultuvrrain dien dáfus ahte mun hálidivččen ođđa Mari Boine šaddat. Mun lean ruoŧŧelaš. Muhto lihkká de lean mielde dán servodagas dáppe dál, ja dalle válddán maiddái mu ovddasvástádusa, ja dat mearkkaša ahte mun muhtumin bijan jearaldatmearkkaid áššiide mat (mu mielas) eai oro nu go galggašedje. Dalle oaččun maiddái vástádusaid mat leat positiivvalaččat. Nu go dál gaskavahku, go gullen: "Mun jáhkken ahte mun ledjen dan vuostá, muhto dál, go mun oidnen dan, de lei bággu jurddašit ođđasit, ja de gávnnahin ahte lei áibbas buorre. Dál sáhtášin vaikko evttohit iežan isida coggat mu áhči gávtti. Muđui livččii várra diet gákti beare orron doppe skábes. Dál sáhtášin hástalit su dan coggat vaikko ii leat sápmelaš. Vai dat diehtu dievdogávtti birra maiddái johtá viidáseappot munno mánáide." Seamma čálli.

Herbie Hancock et al.

Well, manne ii? Lea somá oaidnit dán bihtá maid :) Herbie Hancock han reašká čábbát, ja vaikko muhtumin orru veahá eahpesihkar, de lihkká son čuojaha bures. Tøffes olmmái. Buorre iešluohtámuš!

káffe

Jesus To a Child :) Ja go mii dál hupmat Jesusa birra, sáhtán namuhit ahte ohppen guokte ođđa sáni ikte studentbáras. Nubbi lei suruheapmi ja nubbi fas báhkin. Dál áiggun káfe vuoššat :)

Bures boahtin, M!

George Michael is the thing. Vaikko dán videos, go son dánse nu coolet. Dat ii leat čájehan dihte iežas, muhto eambbo fokus oktavuhtii. Dát lea dađistaga šaddame mu iežan dánsenideála. (Lea maiddái somá ahte minuhtas 1:11 boahtá ealli viehkame meattá su duogi.)

Leimmet olgun ikte studeantapubas. Hálbbes vuola. Muhto mun in dieđe man hálbi šattai loahpas. Mun máksen 300 kr, ja mun illá jáhkán ahte ledjen juhkan 10 vuollaga. Leimmet oainnat gullan ahte galggai máksit 30 ruvnno vuollagis. Okei, mun spenderejin vissa muhtin vuollagiid mu beavdái. Juo, dat šattai sihkkarit 10 oktiibuot. Njeallje plussa okta plussa okta doppe badjin ja de kánske guokte doppe vuollin. Šaddá 8, ja juos lei olles haddi doppe vuollin de orru goit ge stemmeme.

Lei somá dánset, ja buorre joavku spealai. Mii dan namma lei. Purple juoga, dehe eará sátni purple ovddas. Violet road. Nu vissa lei. Sis lea MySpacesiidu dás.

Eatnu jiekŋu dađistaga. Farga beassá dan rasttildit. Livččii buorre beassat Remai :)

Oaččungo luohttit dutnje?

Careless Whisper jeđđe.
Mun dárbbašan dan. In dieđe manne. Dat lea juoga mii ii riekta leat nu go galggašii. Visot manná rievttes guvlui. Muhto. Mun dárbbašan vahkkoloahpa. Áigi manná vahkkoloahpa guvlui, ja dat lea rievttes guovlu.

Guđas suhtte munnje disdaga. 14 ledje positiivvalaččat. Mun jurddašan ja jurddašan. In ge bisán gosage. Vaikko váibban. Sápmi lea nu unna servodat. Juos okta aktevra álggaha juoidá, de fertejit várra buohkat čuovvut. Mun in šat dieđe masa sáhtán luohttit... Lea go várra juste dan dihte mun lean váiban? Go disdaga gullen ahte olbmot Sámis eai loga njuolgga dan maid jurddašit!? Dat lea nu fasttes ágga. Dalle visot cuovkkana. Juos mun in sáhte šat luohttit olbmuide. Dalle mun in hálit šat leahkit mielde. Mii fertet heaitit lohkamis ahte olbmot eai daja njuolgga maid jurddašit. Servodat ii šatta somás servodat juos mii geardduhit ahte nu lea. Mun in nákce. Mun bijadan. Ferten geahččalit nohkestit.

Mun dánsen presideanttaiguin :)

Na, vaikko Sara Larssona tihttel ii leat presideanta, de logan lihkká ahte mon dánsen presideanttaiguin. Egil Olli ja Sara Larsson ja de mon ja earát dáppe Allaskuvllas. Ikte lei. Duolva duottar čuojahit/ráppejit:

http://nrk.no/kanal/nrk_sami_radio/1.6849875

back in kouto

Vahkku lea sisttisdoallan ollu. Mon lean váiban. Čuigen dál bargui, go báhtter nogai mobiillas, ja láddár lei barggus.

Mon in leat guhká nagodan blogget. Dál geahččalan veahá.

Mii leat leamaš mátkkis. Dat manai bures. Mon lean duhtavaš ja sávan ahte studeanttat nai ledje duhtavaččat. Johkamohkki-Arbordi-Ájluokta-Tromsa. Ja de olliimet Guovdageidnui bearjadaga.

Mon lean muđui ikte bargan divttaiguin ovttas Tobiasain (geasa viimmat dusten sáddet giehtačállosa). Son meidnii ahte beaivegirjeoassi lei buot nannoseamos. Ahte galggašin dan printet, aivve dan oasi. Lea buorre jurdda.

Son jearai maiddái manne áiggun dáid divttaid čájehit almmolaččat. Logai ahte ferte leahkit buorre vástádus dasa, go olbmot jerret. De dan mon ferten smiehttat.