mon čuigen ikte
nu go maiddái b
ja earát vel, muhto dat ii gula dása
mus ledje dábálaš sabehat
ja dábálaš čuoiganskuovat
muhto b:as ledje eará sabehat
dat gohčoduvvojit bessosabehat
diekkár boaresmálle sabehat
mas lea bessodat
nu ahte mon ohppen
ođđa sáni ikte maid
ja dál čálán dáppe vai mon in vajálduhte dan
dehe jos mon
vajálduhtán, de sáhtán goit iskat/ohcat dan iežan blokkas
Mon sáhtán dasa lassin lasihit ahte mis lea stuora plána dáppe Instituhtas iežamet ruovttosiiddu ektui. Šaddá somá oaidnit mot loahpas šaddá.
2009/02/26
2009/02/25
2009/02/24
Kritihkka-Responsa--->Soabadeapmi
Jearaldat lea dieđusge: Maid hálida diehtit? Mon dieđán maid mon hálidan diehtit. Jos mon in hálit diehtit ahte Sámis lea garra kritihkka, de mon in oainne dan, in ge dieđe ahte dat gávdno.
Miss L riŋgii. Logai ahte dat maid mon ledjen dadjan semináras (ahte "Sámis ii gávdno kritihkka" jna - visot maid mon lean vásihan go lean lohkan omd Samefolket-bláđi) ii lean veaháš ge ođas: "Buohkat han dadjet nie, ahte Sámis ii gávdno kritihkka. Muhto dat ii leat duohta. Dáppe gávdno vaikko man garra kritihkka. Mon jurddašin maiddái nie go mon bohten deike, ahte dáppe ii gávdno makkárge kritihkka, muhto de lean oaidnán ahte ii lean duohta. Dál go lean dáppe leamaš guhká, de oainnán ahte várra ii lean nu go ieš jáhkken álggus."
Go mon gulan Miss L:a ságaid, de ferten dieđusge mieđihit ahte mon lean ođas dáppe. Ja mon dieđán maiddái ahte lean jurddašan (ja čállán vel) ollu baikka mu eallimis, go lean jurddašan beare oanehaččat. Mon lean goitge váldán dan dáhpin - mon čálán (ja human) nu ollu go nagodan. Ja de lean rievdadan oaivila dađi mielde, ja vel...
Na mon lean dál láhppon fas. In dieđe riekta gosa galgen dainna teavsttain. Muhto, mon lean juo čállán loahppateavstta, dehe loahppastuhka, ja dat lea ná:
Mon lean válljen mu duohtavuođaid, ja daidda doalan gitta. Sáhtášin maiddái lohkat ahte mon dollen dohko gosa galggan. Vaikko in dieđe juste gosa galggan, de dieđán goitge man guvlui dat lea, ja de dieđán maiddái gosa berren dollet.
// Ville
Miss L riŋgii. Logai ahte dat maid mon ledjen dadjan semináras (ahte "Sámis ii gávdno kritihkka" jna - visot maid mon lean vásihan go lean lohkan omd Samefolket-bláđi) ii lean veaháš ge ođas: "Buohkat han dadjet nie, ahte Sámis ii gávdno kritihkka. Muhto dat ii leat duohta. Dáppe gávdno vaikko man garra kritihkka. Mon jurddašin maiddái nie go mon bohten deike, ahte dáppe ii gávdno makkárge kritihkka, muhto de lean oaidnán ahte ii lean duohta. Dál go lean dáppe leamaš guhká, de oainnán ahte várra ii lean nu go ieš jáhkken álggus."
Go mon gulan Miss L:a ságaid, de ferten dieđusge mieđihit ahte mon lean ođas dáppe. Ja mon dieđán maiddái ahte lean jurddašan (ja čállán vel) ollu baikka mu eallimis, go lean jurddašan beare oanehaččat. Mon lean goitge váldán dan dáhpin - mon čálán (ja human) nu ollu go nagodan. Ja de lean rievdadan oaivila dađi mielde, ja vel...
Na mon lean dál láhppon fas. In dieđe riekta gosa galgen dainna teavsttain. Muhto, mon lean juo čállán loahppateavstta, dehe loahppastuhka, ja dat lea ná:
Mon lean válljen mu duohtavuođaid, ja daidda doalan gitta. Sáhtášin maiddái lohkat ahte mon dollen dohko gosa galggan. Vaikko in dieđe juste gosa galggan, de dieđán goitge man guvlui dat lea, ja de dieđán maiddái gosa berren dollet.
// Ville
maŋŋoneapmi
Ville maŋŋonii odne. Dat bođii beare maŋit. Buorre ahte Gáldubargit bohte áiggis ja bohte veahkkin. Muhto go mon viimmat ihten, de dadjen: "Ándagassii go maŋŋonin! Mu jurdagat ledje eará sajis." Ja dál lean gullan mu kollegain ahte nu ii galgan dadjat. Dat lei beare negatiiva. Ja mon ipmirdan dien. Mon meidnen maiddái ahte ii lean buorre. Muhto dat lea nu váttis čilget manne olmmoš lea maŋŋonan. Livččen galgan dadjat ahte maŋŋonin - doarvái: "Ándagassii, mon maŋŋonin, muhto máilmmi buorre ahte Gáldu sáhtii váldit mu saji ja muitalit veahá dan Gáldu birra :)"
Nu livččii várra buoret. Mon dieđán dan nuppi háve.
(Suddu ahte in oahppan dan juo ikte, vai mon odne bessen buori vuohkái váldit sin vuostá, dieid olbmuid.)
Nu livččii várra buoret. Mon dieđán dan nuppi háve.
(Suddu ahte in oahppan dan juo ikte, vai mon odne bessen buori vuohkái váldit sin vuostá, dieid olbmuid.)
2009/02/18
Bismmar, nu dat gohčoduvvo. Ruoŧagillii lea besman, ja dárogillii fas bismer. Bismmar sámegillii. Ja dál go mii leat spealu ráhkadeame, de ferte mearridit galgá go bismmar čállit, nu go sátnegirjjiin, vai galgá go várra čállit eará vuohkái, nu go bismman. Dan sámegielnamma ruoŧabealde lea sihkkarit bismman.Na na. Nu sáhttá jurddašit. Go ii nagot eará jurddašit.
"Bismmar lea viissis, muhto mon lean maiddái jierbmái."
http://klokkelyng.blogg.no/
http://klokkelyng.blogg.no/
:)
Dutnje gii gillet lohkat lullesámegiela.
Giitu Graven-niidii, gii tipsii.
:)
Dutnje gii gillet lohkat lullesámegiela.
Giitu Graven-niidii, gii tipsii.
2009/02/11
Mu ođđasat
Ođđa sisabidjan. Makkár sisdoaluin? Maid mon odne sáhtán lasihit cyberspace:ii / sáiberspeisii? Muhtin jearaldagaid mu kontuvrras? Muhtin ođđasiid mu kontuvrras?
Lean álgán geavahit www.lastfm.se ja dat lea buorre. Lea somá guldalit radiui, ja erenoamážit go beassá mielde válljet stiilla. Bidjen Thåström radio - Last.fm ja dál gullo muhtin Florence Valtentin ovttain lávlagiin man namma lea "Drama".
Jos mus leat ođđasat, dat eai leat dramáhtalaččat, jurddašan go geahčan vulos mu beavddi nala. Dáppe lea veahá vaikko mii, muhto ii mihkkege lea dramáhtalaš.
Ja dien Florence maŋŋil boahtá Jakob Hellman. Son lávlu "Lenas visa", maid mon in leat goassige gullan. Skearru namman čuožžu: Dubbeltrubbel. In mon diehtán ahte dakkár oba gávnnošii ge. Lea buorre lávlla, de dat lea somá ahte Last FM-ovddasvástideaddjit adde dan munnje. Giitu!
Mu ođđasat dáppe barggus lea várra daid dulkkaid birra. Mii leat viimmat gávdnan dulkkaid. Dat lea várra áidna somás ođas mii mus lea. Dáppe goit. Ja vel okta ášši dieđusge, ja dat lea ahte mis lea gaskabeaivi hoteallas odne. Árbediehtoprošeavttas lea bargoseminára dáid beivviid, otná rájes gitta bearjadaga rádjái. Ja mis lea hoteallas gaskabeaivi :) Gal mon várra geahččalan fidnet ovtta vuollaga. Leat nu ollu morrašat maidda ferten jugistit / máistit.
Per Gessle lávlu: Tycker om när du tar på mig. Poehtalaččat lávlu: "Mon liikon du čiččiide iđđesčuovggas." Sus lea buorre lávlunjietna, dien Gessles.
Ja beaivvit gollet...
Lean álgán geavahit www.lastfm.se ja dat lea buorre. Lea somá guldalit radiui, ja erenoamážit go beassá mielde válljet stiilla. Bidjen Thåström radio - Last.fm ja dál gullo muhtin Florence Valtentin ovttain lávlagiin man namma lea "Drama".
Jos mus leat ođđasat, dat eai leat dramáhtalaččat, jurddašan go geahčan vulos mu beavddi nala. Dáppe lea veahá vaikko mii, muhto ii mihkkege lea dramáhtalaš.
Ja dien Florence maŋŋil boahtá Jakob Hellman. Son lávlu "Lenas visa", maid mon in leat goassige gullan. Skearru namman čuožžu: Dubbeltrubbel. In mon diehtán ahte dakkár oba gávnnošii ge. Lea buorre lávlla, de dat lea somá ahte Last FM-ovddasvástideaddjit adde dan munnje. Giitu!
Mu ođđasat dáppe barggus lea várra daid dulkkaid birra. Mii leat viimmat gávdnan dulkkaid. Dat lea várra áidna somás ođas mii mus lea. Dáppe goit. Ja vel okta ášši dieđusge, ja dat lea ahte mis lea gaskabeaivi hoteallas odne. Árbediehtoprošeavttas lea bargoseminára dáid beivviid, otná rájes gitta bearjadaga rádjái. Ja mis lea hoteallas gaskabeaivi :) Gal mon várra geahččalan fidnet ovtta vuollaga. Leat nu ollu morrašat maidda ferten jugistit / máistit.
Per Gessle lávlu: Tycker om när du tar på mig. Poehtalaččat lávlu: "Mon liikon du čiččiide iđđesčuovggas." Sus lea buorre lávlunjietna, dien Gessles.
Ja beaivvit gollet...
2009/02/10
Boares blogga - ođas munnje
Mon čuigen odne bargui. Lei hui lossat giehtadehkiide. Ja olles rupmašii, duođain. In dieđe nagodan go dál čuoigat ruoktot, vai mot beasan ruoktot. Lean ain barggus. Guldalan Alice Babsii, Heavenii. Dat lea nu erenoamáš.
Ja mii leat álgán hupmat koramusihka birra. Jurddašeimmet unna koraža álggahit, njeljiin-viđain olbmuin. Diekkár unna ja töffa kora. Muhto jearaldat lea makkár lávlagiid galgat lávlut. A meidne ahte mii sáhttit lávlut fránskka koramusihka. Mon in dieđe, mon jurddašin eambbo Beatles, popmusihkka sierra steammaiguin. Guldalan dál muhtin Claude Debussy-bihttái. In várra ipmir makkár dat šattašii, diet fránskka bealli.
Muhto mus lea vel eará ságat. Oidnen ođđa blogga. Ii leat várra jur ođas. Muhto mon in leat dan ovdal oaidnán. Dat lea miellagiddevaš gielalaččat maiddái, go lea sihke sáme- ja suomagillii. Mon in ipmir suomagiela, de mon in sáhte buohtastahttit teavsttaid. Jáhkán goit ahte son lea jorgalan iežas teavstta. Ja jos lea nu, de dat teavsttat sáhttet dieđusge leat ávkin buohkaide geat hálidit buohtastahttit guokte giela sámegiela ja suomagiela. Giela giela! Giela giela! Giela giela!
http://klemetti.blogspot.com/
Juvvá-Lemet Näkkäläjärvi blogga :)
Ja mii leat álgán hupmat koramusihka birra. Jurddašeimmet unna koraža álggahit, njeljiin-viđain olbmuin. Diekkár unna ja töffa kora. Muhto jearaldat lea makkár lávlagiid galgat lávlut. A meidne ahte mii sáhttit lávlut fránskka koramusihka. Mon in dieđe, mon jurddašin eambbo Beatles, popmusihkka sierra steammaiguin. Guldalan dál muhtin Claude Debussy-bihttái. In várra ipmir makkár dat šattašii, diet fránskka bealli.
Muhto mus lea vel eará ságat. Oidnen ođđa blogga. Ii leat várra jur ođas. Muhto mon in leat dan ovdal oaidnán. Dat lea miellagiddevaš gielalaččat maiddái, go lea sihke sáme- ja suomagillii. Mon in ipmir suomagiela, de mon in sáhte buohtastahttit teavsttaid. Jáhkán goit ahte son lea jorgalan iežas teavstta. Ja jos lea nu, de dat teavsttat sáhttet dieđusge leat ávkin buohkaide geat hálidit buohtastahttit guokte giela sámegiela ja suomagiela. Giela giela! Giela giela! Giela giela!
http://klemetti.blogspot.com/
Juvvá-Lemet Näkkäläjärvi blogga :)
2009/02/08
1111. Mobiila veahkkin
(Muhto lei váttis blogget mobiillain. Ii mannan. In oaidnán dán gietti, in ge sáhtán čállit maidege dasa.)
2009/02/04
Kursa sámegielas
Mon in nagot šat bargat. Uffá, lea váivi. Ferten measta dál vuolgit. Sáhtán vázzit márkanii, geahččat mii doppe gullo.
Ledjen odne Sámedikkis, dan ossodagas mii lea Guovdageainnus, Oahpponeavvoinstituhtas, vai manin dat gohčoduvvo? Ii kánske Oahpponeavvoinstituhttan juste, muhto. In mon dieđe. Somá lei goit ahte dat lei lohkan mu blogga, dat nieida doppe :) Mon lean šaddame dovddusin ;)
Muhto dáppe barggus lea muđui nu go lea: Mis lea veahá váttisvuođat kopierenmašiinnain... Mon geahččalan riŋget dulkkaide, eai sii sáhte. Nubbi lea buohccindieđihuvvon. Ja nubbi fas lea "opptatt" boahtte vahku. Maid mon dál? Mis lea seminára Árbediehtu-prošektii, ja dalle dárbbašit dulkkaid.
Na na. Jurddašin goitge álggahit juoidá odne, juoidá ođđasa. Namalassii eahkeskurssa, sámegielas. Viđas-guđas bohtet deike. Jurddašin geavahit 1) iežan (Lottain) vearbagiehtagirjji, 2) Giellarieggát 1 dehe 2 (ožžon 6 gáhppalaga nuppi girjjis nuvttá Sámedikkis otne), ja 3) muhtin spealuid, nu go Sátnebiŋggo.
- Boađe don nai, jos hálidat speallat! Šaddá somá :)
19-20:30, Sámi Instituhtas.
Ledjen odne Sámedikkis, dan ossodagas mii lea Guovdageainnus, Oahpponeavvoinstituhtas, vai manin dat gohčoduvvo? Ii kánske Oahpponeavvoinstituhttan juste, muhto. In mon dieđe. Somá lei goit ahte dat lei lohkan mu blogga, dat nieida doppe :) Mon lean šaddame dovddusin ;)
Muhto dáppe barggus lea muđui nu go lea: Mis lea veahá váttisvuođat kopierenmašiinnain... Mon geahččalan riŋget dulkkaide, eai sii sáhte. Nubbi lea buohccindieđihuvvon. Ja nubbi fas lea "opptatt" boahtte vahku. Maid mon dál? Mis lea seminára Árbediehtu-prošektii, ja dalle dárbbašit dulkkaid.
Na na. Jurddašin goitge álggahit juoidá odne, juoidá ođđasa. Namalassii eahkeskurssa, sámegielas. Viđas-guđas bohtet deike. Jurddašin geavahit 1) iežan (Lottain) vearbagiehtagirjji, 2) Giellarieggát 1 dehe 2 (ožžon 6 gáhppalaga nuppi girjjis nuvttá Sámedikkis otne), ja 3) muhtin spealuid, nu go Sátnebiŋggo.
- Boađe don nai, jos hálidat speallat! Šaddá somá :)
19-20:30, Sámi Instituhtas.
Subscribe to:
Posts (Atom)